"Vähendame juhtide arvu ja püüame kahe ministeeriumi juhtimistasandite arvu ühtlustada. Kui MKM-is on neljatasandiline juhtimine ja justiitsministeeriumis kolmetasandiline, siis pärast ümberkorraldusi peaks mõlemasse jääma kolm juhtimistasandit," rääkis Pakosta. Juhtimistasandite vähenemisega peaks muutuma ka asekantslerite vastutusvaldkonnad ja seepärast ei pruugi enam uues struktuuris digivaldkonna asekantslerile senisel kujul kohta ollagi, selgitas ta.

"Ülemuste arvu vähendatakse, see on ka osa kokkuhoiumeetmetest," kinnitas minister. "Meil Eestis on olnud sellel ametikohal kolm nii-öelda superbossi – Taavi Kotka, Siim Sikkut, Luukas Kristjan Ilves – ja nende all veel kolmeastmeline struktuur, mis võis ollagi nende järgi tehtud. Aga nüüd oleks vahest mõistlikum teha kitsama, konkreetsema vastutusvaldkonnaga ametikoht," rääkis Pakosta.

Ta meenutas, et seni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuuris olnud digivaldkonna asekantsleri juhtida olid ka näiteks side ja küberturvalisus.

"Nii laia profiiliga tippjuhti oleks avalikku sektorisse ka selle palgatasemega võib-olla keeruline leida," tunnistas Pakosta. "Ning ka seepärast oleks ehk mõistlikum otsida kitsamate tööülesannetega ametnikku," tõdes ta.

"Seepärast tuleks korraldada uus konkurss. Aga see saab toimuda alles pärast seda, kui riigikogu kinnitab vabariigi valitsuse seaduse muudatused, mis võiksid jõustuda 1. novembril," ütles Pakosta.

Digiarengu asekantsleri koht ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis vabaks tänavu veebruaris, kui 2022. aasta algusest sel kohal töötanud Luukas Kristjan Ilves teatas, et lahkub ametist ja pärast mõningast pausi jätkab samas ministeeriumis kantsleri nõunikuna. Märtsis teatas Ilves, et liitub Reformierakonnaga ja kandideerib juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Ilves sai Reformierakonna nimekirja kolmanda numbrina 5157 häält, mis oli üheksaliikmelise nimekirja neljas tulemus ning millega ta europarlamenti ei pääsenud.

Pärast Ilvese ametist lahkumist on uue asekantsleri leidmiseks korraldatud juba kolm konkurssi, millest viimasele esitas oma kandidatuuri 11 inimest ning uue asekantsleri selgitamine oli jõudnud lõppjärku. Kaks varasemat konkurssi nurjusid, kuna esimesel konkursil valitud kandidaat loobus ametisse asumast ja teisel konkursil ei leitud sobivat inimest.