Kaja Kallasest on saamas kõige tuntum ja mõjukam eestlane, sest lähikuudel kinnitatakse ta lõplikult Euroopa Liidu kõrgeks välisesindajaks, mis tähendab, et ta hakkab regulaarselt istuma ühe laua taga maailma tähtsaimate inimestega ja figureerima rahvusvahelises pressis.

Aga kuidas 47-aastane eestlanna selle koha ikkagi sai, mida see amet õieti endast kujutab ja mis tegelikult ees ootab?

"Ma arvan et ta on üks tuntumaid inimesi, kui me räägime poliitikutest, juba praegu. Tähtsa ametikoha peal on ka kindlasti, aga selles tuleb kõige rohkem näha võimalust Eestile," lausus  peaministri büroo juht Gerrit Mäesalu.

"See on kindlasti kõige kõrgem amet, mis kunagi on saadud, ja ma kardan, et see on ka kõige kõrgem amet, mis kunagi üldse saadakse," nentis Kaja Kallase isa Siim Kallas.

Kriitikute sõnul maksis aga Eesti kaudselt selle eest kallist hinda, sest kõrge koha ootuses ei tehtud vähemalt viimase aasta jooksul valitsuses olulisi otsuseid.

"Riigi pausile panemine julgeolekukeskkonna, majanduskeskkonna mõttes on olnud ikkagi väga suur, objektiivne probleem ja selle eest on ka ühiskond stressiga maksnud väga kallist hinda," lausus Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

"Ta on olnud kõige armastatum ja kõige vihatum poliitik Eesti ühiskonnas, ta polariseeris kindlasti inimesed kas ühele või teisele poole," leidis välisminister Margus Tsahkna.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud, EBS-is magistrikraadi omandanud ja kümmekond aastat advokaadina töötanud Kaja Kallas tuli Eesti poliitikasse 2011. aastal ja sai uustulnukana muljetavaldavalt üle 7000 hääle ja valiti riigikokku.

Vahepeal Euroopa Parlamendis käinud Kallas valiti Reformierakonna juhiks 2018 ja 2019 oli ta riigikogu valimistel mäekõrguselt kõige populaarsem poliitik ning ajakirjandus teatas juba, et Eesti saab esimese naispeaministri. Kuid Jüri Ratas mängis ta osava manöövriga nurka ja enim hääli saanud oravad jäid opositsiooni.

Kallase tund tuli, kui avalikustati Porto Franco kriminaalasi ja Jüri Ratas pani ameti maha. Kallas koos Keskerakonna toonase esindusnäo Mailis Repsiga pani kokku uue valitsuse.

Järgnesid koroonakriis, energiakriis ja Ukraina sõda, aga kolm korda valitsuspartnereid vahetanud Kallas püsis peaministri toolil. Just kriis Ukrainas tõstis eestlanna autoriteetide hulka ka välismaal. Üks läbimurde hetk oli 2021 suvel, kui Angela Merkel ja Emmanuel Macron tahtsid kutsuda Vladimir Putini taas Euroopa Liidu tippkohtumisele, aga väikese Eesti peaminister seisis sellele algul ainsana vastu.

"Kaja helistas hilja õhtul, ütles, et pagan, et nüüd ma vist keerasin niisuguse asja kokku, et ei tea, aga oli hirmus rahul. Aga oli mures, et nüüd keeras vist Saksamaaga suhted täiesti nässu. Aga Orban ja kõik teised ütlesid, et kõva tüdruk!" lausus Siim Kallas.

Kui Venemaa tungis 2022 veebruaris Ukrainasse, möönsid palju suurriikide juhid juba avalikult, et Kallasel oli õigus. Ta andis rutiinselt intervjuusid maailma tippajakirjanikele, pälvis mitmeid auhindu ja tiitli raudne leedi.

Eestlanna aktsiad olid koguni nii kõrged, et alates 2022. aastast kaaluti teda väidetavalt NATO peasekretäri kohale. Lõpuks sai juhiks ikkagi hollandlane Mark Rutte.

Suuresti tänu julgeolekuteemale võttis Kallas 2023. aastal ka riigikogu valimistel seljavõidu, kindlustades Reformierakonnale 37 kohta. Samal ajal, kui ta nautis soodsat tähelepanu välismaal, lõid kodumaal tema renomeesse mõra nii purelemine nii endise peaministri Andrus Ansipiga kui ka president Alar Karisega ning lõpuks niinimetatud idavedude skandaal, kus tuli ilmsiks, et peaministri abikaasa oli seotud firmaga, mis jätkuvalt ajas äri Venemaal, samal ajal kui Kallas ise rääkis igal pool suhete katkestamisest Venemaaga.

"Ta võttis seda üsna valuliselt, need olid rasked momendid. Kindlasti oli seda kõike raske üle elada," ütles Siim Kallas.

"Ühiskond ei saanud vastuseid ja ühiskonna moraalne hoiak oli totaalselt erinev tema enda isiklikust subjektiivsest käsitlusest. Ja see vastasseis tekitas tohutu usalduskriisi ühiskonnas," märkis Reinsalu.

Kallase reaktsioonid skandaalile olid paljude hinnangul ebaõnnestunud ja poolehoid sulas seda enam, et horisondil olid maksutõusud, millest enne valimisi rahvale ei räägitud.

"Tema stiil oli niisugune, et tema oma seisukohtades järele palju ei andnud. Kui fraktsioonis meil oli inimesi, kes olid väga jutukad ja kes tahtsid palju rääkida siis mõne aja pärast neid enam rääkida ei lastud, siis Kaja ütles, et asjad on ikkagi nii ja nii," lausus Siim Kallas.

"Nii-öelda põhiküsimus tema puhul on olnud minu jaoks kahekõne või empaatia puudumine," ütles Reinsalu.

"Juhina ma arvan, et ta hindab esmapilgul ekspertsust, fakte, teadmisi, ei tee otsuseid poliitilise emotsiooni või poliitilise populismituhina pealt, vaid jääb üsna kindlaks sellele, mis on mõistlik, mis on tervemõistuslik. Üldiselt sellise kõhutunde jutuga Kajaga kaugele ei jõua, see teda ei veena," lausus Mäesalu.

Ühelt poolt nautis Kallas tähelepanu ja tunnustust välismaal, aga kodumaal sai meediapeksu. Kriitika paisus seda enam, et nii ajakirjandusele kui ka kaaspoliitikutele tundus, et ta pole südamega asja kallal, sest otsib tegelikult varianti välismaale minna.

Tagantjärele väidavad isegi mõned kõige lähemad kolleegid, nagu peaministri büroo juht Gerrit Mäesalu, et Kallas hoidis oma ambitsioonid kiivalt enda teada. Neid soove teadsid üksikud, kõige lähemad, nagu tema isa ja veteranpoliitik Siim Kallas.

"Sellest oli väga ammu juttu. Konkreetset pakkumist ju ei eksisteerinud. Aga ma arvan, et üks aasta tagasi oli sellest juttu," ütles Siim Kallas.

Kuigi kriitikud nägid Kallase igas välisreisis või võõrkeelses intervjuus varjatud kampaaniat välismaale pääsemiseks, siis asjaosalised ise väidavad, et kõrge ameti nimel ei tehtud mingit erilist hoogtööd, sest otsuse langetavad lõpuks Euroopa riigipead isekeskis.

"Ma arvan, et see oli väga hea. Kui oleks hakanud suruma ja käima ukselt uksele, ütlema, et meil on üks hea inimene, siis natukese aja pärast öeldakse, et me oleme teid juba kuulnud," lausus Siim Kallas.

"Ta on ajalehtede esikaantel. Sa lähed näiteks lennukisse, inimesed hakkavad pildistama, sest nad näevad, et sama inimene on lehe esikaanel andnud intervjuu. Me tihti tegimegi niimoodi, et enne, kui me mingisse riiki läksime, andsime ajalehele kas ette intervjuud või olime vahetult kohtunud nende ajakirjanikega Eestis. Nähti vaeva sellepärast, et teha Eesti hääl kõlavaks, mitte sellepärast, et saada see ametikoht. Seda me kunagi ei ole planeerinud ega niipidi arvestanud," rääkis Mäesalu.

Kuigi juuni alguses toimunud europarlamendi valimistel Eestis ei läinud Reformierakonnal hästi ja nad kaotasid ühe koha, siis ometi andis üle-euroopaline valimistulemus võimaluse et Ursula von der Leyen jätkab Euroopa Komisjoni presidendina. Et kõrge välis- ja julgeolekupoliitika esindaja ametikoha saab liberaalide liige, kelle eestkõneleja on Prantsusmaa president Emmanuel Macron, siis otsustas paljude arvates just tema heakskiit, et Kaja Kallas tõuseb Eesti ajaloo kõrgeimale poliitilisele kohale.

"See on väga suur töö olnud Kaja Kallase enda poolt. Veel suve alguses või kevade lõpus üks väga tuntud Eesti poliitik ütles, et kui eestlane selle koha saab, siis statistiliselt seda võiks juhtuda üks kord 400 aasta jooksul. Nii et nüüd on see juhtumas," ütles Aivo Orav, Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures aastatel 2020–2024.

"Kõige lihtsam on öelda, et Kaja Kallasest saab Euroopa Liidu välisminister ja tema ülesanne on koordineerida 27 välisministrit. Ja see on väga raske ülesanne," ütles Tsahkna.

"See amet loodi Euroopa Liidu Lissaboni lepinguga 2009. aastal ja piltlikult öeldes oli see vastuseks Henry Kissingeri küsimusele, et kui ta Euroopasse tahaks kellelegi helistada, siis ta tahaks ühte telefoninumbrit. Ja siis loodigi lepinguga kõrge esindaja ja asepresident komisjonis, kes tegeleb ainult välispoliitikaga ja kes oleks Euroopa Liidu nägu ja hääl, kui me räägime, mida Euroopa Liit maailmas teeb," lausus Orav.

Kallase missioon ei saa olema kadestamisväärt

Seda nii-öelda Euroopa Liidu telefoninumbrit on hoidnud kolm poliitikut: Catherine Ashton, Federica Mogherini, Josep Borrell, kelle hakkamasaamine ja silmapaistvus oli väga erinev. Ehkki Kallase ametlik kuulamine on oktoobris ja ametisse kinnitamine aasta lõpus, on see asjatundjate sõnul formaalsus ja Kallase amet sisuliselt kindel. 47-aastase ühe lapse ema missioon ei ole kadestamisväärt, sest geopoliitiline olukord maailmas on kõige keerulisem pärast külma sõda, mis tähendab, et Kallas peab tegelema probleemidega, alates Ukrainast Taiwanini ja inimkaubandusest kuni ahvirõugeteni.

"Lennuk maandub kohta, kus maandumisrada ei ole ja sädemeid ja rattaid lendab. Kindlasti saab olema raske aeg, seal ei ole mingit varianti, et siin ma nüüd olen ja mõnulen ja teen akadeemilist arutelu," lausus Mäesalu.

"Euroopa välisministri koht, nagu ma teile nimetan, on üks keerulisemaid ameteid. Seal taga on väga suur administratiivne masin; seal all on agentuur, mis tegeleb kogu Euroopa välispoliitikaga, ja see ei ole mitte ainult poliitika Venemaa suhtes, see on globaalne poliitika –  see on Gaza, see on Aafrika, see on Ladina-Ameerika. Selles mõttes see mastaap on globaalne ja võimas," lausus Margus Tsahkna.

"Lihtne mõtlemine – meil on vaja rahu. Meil on vaja, et Balkanil oleks rahu – see teema, muuseas, ei ole kusagile kadunud – ja siis on meil vaja, et ümbruses oleks rahu. Ja siis on meil vaja jagada maid Ameerika Ühendriikidega," ütles Siim Kallas.

"Kindlasti ei saa see olema mõnus ja mugav. Catherine Ashton kirjutas raamatu oma ametiajast ja seal on üks lause, et vist esimene või teine päev, kui ta määrati, siis ta käis Brüsselis korra kuskil väljas ja kas võttis klaasi õlut kellegagi ja siis järgmised neli aastat sellist luksust endale lubada ei saanud," rääkis Aivo Orav.

Poliitikud ja vaatlejad ennustavad, et meie maailmajao mured ei saa Kallase agendas olla enam nii kõrgel kui seni ja otseselt Eesti asja ajamine veel vähem.

"Seal ei ole tal võimalik ellu viia Eesti välispoliitikat, seal on ta ikkagi kõigi ühine koordinaator. Aga ega see isikuomadus, julgus, ei kao tal loodetavasti kuskile. Rõhuasetusi tahab ta seal väga palju kujundada," ütles Tsahkna.

"Ma arvan, et ta jääbki selliseks, nagu ta on. Ega see ei tähenda, et sa inimestega ei räägi. Ütled Orbanile, mis sa temast arvad ikkagi. Ei mingit lipitsemist," lausus Siim Kallas.

"Praegu me oleme uhked ja õnnelikud selle üle, et ta on määratud sellesse ametisse. Eks pärast ametiaja lõppu saab hinnata, kuidas tal läinud on. Vahepeal tuleb kindlasti tagasilööke sest iga sõna, mis ta kuskil välja ütleb, see kellelegi ei meeldi. Ja siin tuleb mängu mitte ainult Eesti meedia, vaid kogu rahvusvaheline meedia, Need, kellele see (väljaütlemine) ei meeldinud, infooperatsioonid, igasugused kampaaniad ja kõik muu," rääkis Orav.

Kõrge välisesindaja kabinetis, mille juhiks tõuseb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse senine juht Vivian Loonela, saab olema 12 liiget liiget ja Kallasele alluvas Euroopa välisteenistuses 6500 inimest üle maailma.

Ekspeaminister ise loobus selle loo jaoks intervjuu andmisest, sest soovib enne ametlikke kuulamisi hoida madalat profiili. Kindel on, et ees ootab palju ebapopulaarseid valikuid ja Kallas peab tegudega tõestama, kui suurte tähtedega ta end ajalukku kirjutab.