Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige ohuhetkel linnatänaval viibivatele inimestele, kes peavad kiiresti näiteks sõjalise rünnaku või mõne loodusõnnetuse korral varju otsima. Hiiumaal on avalikke varjumiskohti kaks, Käinas asuv elamuskeskus Tuuletorn ja Suuremõisa loss. Maakonnakeskuses Kärdlas pole aga ühtegi avalikku varjumiskohta.

Päästeameti kinnitusel on põhjuseks see, et väikesesse aedlinna ei ole varem ehitatud varjumiskohaks sobivaid akendeta keldriga massiivseid avalikke betoonehitisi.

"Kärdla geoloogiline eripära on see, et me asume arteesiakaevude piirkonnas ehk surveline põhjavesi on hästi maapinna lähedal. Kärdlat iseloomustab see, et võid toru maa sisse panna ja purskkaev kodus hakkab purskama. Selle tõttu Kärdlasse väga ei rajata keldreid maa sügavusse, sest need jooksevad vett täis," lausus päästeameti Hiiumaa ja Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma.

Hiiumaa vallavalitsusest öeldi, et tulevikus on Kärdlas uute avalike hoonete puhul plaanis kaaluda, kas varjumiskoha rajamine on looduslikult võimalik. Seni tuleb vallal keskenduda pigem elanike teavitamisele koduste varjumisvõimaluste teemal.

"Hiiumaa on õnneks talupojamõistusega tore saar. Siin loodusjõudude ja varjumisvajadusega on hakkama saadud aastasadu ja selle tõttu praeguses olukorras on valla põhirõhk sellel, et inimest ennast, kogukonna liiget koolitada, anda märku, mis peaks olema tema teadmine – kuidas ta käitub, kuhu ta läheb," ütles Hiiumaa vallavalitsuse kriisivalmiduse spetsialist Piret Sedrik.

Aasma sõnul on varjumiskohtade puhul praegu fookuses Eesti suuremad linnad. Vastavalt võimalustele loodab päästeamet seejärel leida sobivad lahendused ka väiksemates linnades.