Uusküla hinnatõusust: eestlased hääletavad liiga vähe jalgadega
Inflatsiooni, mis on jätkuvalt kõrge, aitaks Eestis väheke ohjata ka inimeste suurem julgus kaubelda endale välja odavam hind ja otsida pakkumiste seast kõige soodsam, ütles "Aktuaalses kaameras" Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Augustis oli Eestis hinnatõus aastases võrdluses taas üle kolme protsendi ning sügisel ja talvel, kui energiakulud suuremad ning hakkavad kehtima uued maksud, on oodata, et hinnatõus ei taltu, vaid võib hoopis kiireneda.
Uusküla sõnul on Eestis tekkinud maksutõusude ja kõrge inflatsiooniga keskkond, kus ettevõtjatel on hindu lihtne tõsta. "Järgmise aasta käibemaksu tõus – ettevõtjad teavad, et nagunii on hindu vaja tõsta ja ei hakka hindu langetama, vaid hoitakse pigem stabiilsena. Ja see tekitab keskkonna, kus hinnad ei kohane loomulikult, nagu peaksid," lausus ta.
SEB panga analüütik Mihkel Nestor ütles, et eestlased on hinnatõusuga harjunud ning seetõttu lepivad sellega. Uusküla sõnul võiks inimesed Eestis hinnatõusu vastu siiski väheke võidelda, sest seegi aitaks inflatsiooni taltsutada.
"Eestlased võib-olla natuke vähe hääletavad jalgadega. Kodanikuühiskonda on vähe ja Facebooki gruppe, kus võrreldakse erinevate poodide hindu, on natuke puudu. (Eestlasel) ei ole julgust öelda, et ma ostan odavamalt ja võitlen odavama hinna eest. Samamoodi kauplemine ei ole eestlasele loomulik tegevus. Seda võiks rohkem julgustada ja see aitaks inflatsiooni ka ohjata praegu," lausus Uusküla.
Sellest olukorrast, et inflatsioon tapab vaikselt, aga järjekindlalt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel, on aga keeruline välja tulla, märkis Uusküla.
"See on päris keeruline olukord – Eesti hinnad on 40 protsenti tõusnud võrreldes Covidi-eelse ajaga, euroalal keskmiselt 20 protsenti. Palgad on järele jõudmas hinnatõusule. Meie palgad on tõusnud 16 protsenti rohkem kui euroalal keskmiselt. See ilmselgelt mõjutab meie ettevõtete võimet eksportida. Seda on natuke näha selles, et tööstus ei saa jalgu alla," ütles Uusküla.
Pihta pole hinna- ja palgatõusuga saanud vaid tööstus, vaid ka teenused, lisas ta.
"Meie teenuste eksport on viimastel kvartalitel pigem kiduraks jäänud – suurt kasvu, mida me (ette) nägime, ei ole tulemas," nentis Uusküla.
"Tõenäoliselt hakkame rääkima sellest, kuidas kulusid alla tuua ja tuleb sisemine devalveerimine, mida on Euroopas kasutatud tsoonis, kus sa valuutakurssi devalveerida ei saa – teed tööjõumakse väiksemaks, tõstad kasumimakse, käibemaksu ja see võimaldab eksportijatel väiksema kuluga eksportida, samas kui riigieelarve positsioon jääb enam-vähem samaks," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming