Oluline laupäeval, 7. septembril kell 22:00:

- Poola välisminister: Poola peaks kaitsma Ukraina tuumajaamu Venemaa rakettide eest;

- Ukraina hoiatas Iraani Venemaale ballistiliste rakettide tarnimise eest;

- Ukraina droonid võivad tabada Venemaa sõjalisi objekte kuni 1800 kilomeetri kaugusel, ütles Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov;

- Ukraina droonirünnak süütas Vene laskemoonalao Voroneži oblastis;

- Zelenski: Ukraina ei ründa kunagi Venemaa tsiviiltaristut;

- Ukraina parlamendihoone kõrvalt leiti öise rünnaku järel droonitükke;

- WSJ: Iraan on arvatavasti tarninud Venemaale ballistilisi rakette;

- Moskva-lähedase Zelenogradi rongidepoos puhkes ööl vastu laupäeva suur põleng;

- Umerov: Ukraina paneb tänavu suurt rõhku merekaitse tugevdamisele;

- Pentagoni teatatud uus relvaabi pakett väärtusega 250 miljonit dollarit sisaldab õhutõrjerakette, laskemoona, soomusmasinaid, tankitõrjerelvi, patrullpaate ja muid relvi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit.

Sikorski : Poola peaks kaitsma Ukraina tuumajaamu Venemaa rakettide eest

Poola välisminister Radoslaw Sikorski ültes BBC-le antud intervjuus, et pooldab Venemaa rakettide allatulistamist Poolas ning hoiatas võimaliku tuumakatastroofi eest.

Sikorski rõhutas, et see on tema isiklik seisukoht. Tema sõnul oleks tuumajaama ähvardava raketi allatulistamine õigustatud enesekaitse.

Seni pole Poola enda ega ka Ukraina õhuruumis alla tulistanud ühtegi Vene raketti. Ukraina sõja ajal on Vene raketid Poola õhuruumi sattunud, kuid ainult hetkeks enne Ukrainasse edasi liikumist. Sikorski sõnul võib Poola ka need õhuruumi rikkuvad raketid alla tulistada.

The Kyiv Independet andmeil ütles välisminister Sikorski ka esmaspäeval, et tema arvates võib Poola oma õhuruumis rakette alla tulistada. Pärast seda aga rõhutas Poola välisministeeriumi pressiesindaja, et tegemist on vaid välisministri, mitte valitsuse seisukohaga.

Ukraina hoiatas Iraani Venemaale ballistiliste rakettide tarnimise eest

Ukraina välisministeerium ütles 7. septembril, et kui Iraan varustab Venemaad ballistiliste rakettidega, on sellel laastavad tagajärjed Ukraina ja Iraani kahepoolsetele suhetele.

Kiiev tegi avalduse vastuseks hiljutistele meediakajastustele, et Iraan on tarninud Venemaale ballistilisi rakette.

"Üle kahe aasta on Ukraina kannatanud igapäevaste Venemaa terrorirünnakute all igat tüüpi surmavate relvade, sealhulgas Iraanis toodetud droonide tõttu," teatas Ukraina välisministeerium.

"Venemaa ja Iraani süvenev sõjalis-tehniline koostöö kujutab endast tõsist julgeolekuohtu mitte ainult Ukrainale, vaid ka kogu Euroopale, Lähis-Idale ja maailmale," kommenteeris Ukraina välisministeerium.

Eksperdid ütlesid Kyiv Independentile, et Iraanist tarnitud taktikalisi rakette kasutatakse kõige tõenäolisemalt eesliinil.

"Tõenäolisemalt kasutataks neid sihtmärkide vastu, mis on seotud tegevusega rindel. Sõjalised sihtmärgid, logistikakeskused, komandopunktid, kasarmud, kütusehoidlad – need on sihtmärgid, mida rünnatakse taktikaliste rakettidega," ütles Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi teadur Fabian Hinz.

Iraani valitsus eitab täiemahulise sõja ajal Venemaale relvade andmist.

Budanov: Ukraina droonid võivad tabada kuni 1800 km kaugusel

Ukraina relvajõudude käsutuses olevad droonid võivad tabada Venemaa sõjalisi objekte kuni 1800 kilomeetri kaugusel, ütles Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov laupäeval, kui riigis tähistatakse sõjaväeluure päeva.

"Mehitamata süsteemid, mille väljatöötamisega tegelevad praegu parimad spetsialistid, eelkõige kaitseluure esindajad, võimaldavad juba tabada agressorriigi sõjaväeobjekte kuni 1800 km kauguselt," kirjutas Budanov sotsiaalmeedias.

"[Vene] sõjaväelennuväljad, mis on Ukraina rahumeelsetele linnadele pideva ohu allikaks, värisevad õhurünnakute hirmus. Kogu sõja heaks töötav Venemaa infrastruktuur on kannatanud ja kannab kaotusi. Venemaa on valinud omade kaitsmise asemel vale tee – provotseerimata sõja ja rünnaku suveräänse riigi maadele, seisab luurejuhi postituses.

Budanov õnnitles sõjaväeluurajaid ning märkis, et nad on oma tegevusega tõestanud, et Must meri ei kuulu Venemaale.

"Nad sundisid vaenlast oma laevastiku "turvalisse" kaugusesse viima, lahkuma merealadelt, mida nad olid pikka aega omaks pidanud. Aga see on ainult ettekujutus, et olukord on nende kontrolli all. Olles vallandanud ulatusliku agressiooni Ukraina vastu, pole Vene Föderatsiooni okupatsiooniarmeel ja selle struktuuridel praegu turvalist kohta. Karistust saab edasi lükata, kuid mitte kunagi tühistada," rõhutas Budanov.

Ukraina sõjaväeluure ülem meenutas, et riigi julgeolekuteenistuse küberspetsialistid on viinud aasta jooksul läbi arvukalt edukaid operatsioone, hankides Ukraina jaoks olulist infot ja tuvastades nõrku kohti agressorriigi sidesüsteemis. Aga see on ainult osa teabekorjest Vene väejuhatuse tegevuse kohta, lisas ta.

"Hirmule ja julmusele rajatud Vene riikluse aeg saab ükskord otsa. Seetõttu jätkub [meie] lojaalsete toetajate võrgustiku laiendamine, aga ka sabotaaž sügaval tagalas," lisas Budanov.

Ukraina sõjaväeluure üksused täidavad pidevalt keerulisi ülesandeid rindel ja tagalas, tõrjudes rünnakuid, evakueerides haavatuid, päästes vange ja tuues ukrainlasi välja lahingutsoonidest, lisas Ukraina luurejuht.

Ukraina droonirünnak süütas Vene laskemoonalao Voroneži oblastis

Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos.

"Esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole. Aga droonirusude allakukkumise tõttu tekkis tulekahju, mis kandus üle plahvatusohtlikele esemetele. Algasid detonatsioonid," kirjutas Voroneži oblasti kuberner Aleksandr Gussev laupäeva varahommikul sotsiaalmeedias.

Ta ei täpsustanud, mis objekt rünnaku alla sattus, kuid Ukraina allikate teatel oli droonirünnaku sihtmärk Ostrogožski rajoonis asuv laskemoonaladu. Gussevi kinnitusel tegid Vene õhutõrje ja elektroonilise sõjapidamise üksused Ukraina rünnaku kahjutuks ja põleng sai alguse allatulistatud droonitükkidest.

Kuberneri sõnul evakueeritake siiski lähedal asuvate külade elanikud. Ta kutsus elanikke üles mitte lähenema rünnaku alla jäänud objektile ning seal toimuvat ka mitte filmima.

Gussev teatas ka 24. augustil sarnasest rünnakust Ostrogožski rajoonile, mis tõi samuti kaasa põlengu ja plahvatused. Vene meediakanalid teatasid hiljem, et rünnaku alla sattus seal asuv laskemoonaladu.

Ukrainian forces reportedly hit a Russian ammunition dump in Voronezh Oblast early this morning.

Footage posted from nearby shows a constant series of secondary explosions. pic.twitter.com/NLR5Uca4kI

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) September 7, 2024

Zelenski: Ukraina ei ründa kunagi Venemaa tsiviiltaristut

Ukraina kasutab oma droone sõjaliste objektide ründamiseks Venemaa territooriumil  ega anna kunagi lööke tsiviiltaristule, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedel rahvusvahelisel majandusfoorumil Itaalias.

Ta märkis samas, et Venemaa kasutab Ukraina idaosa ründamiseks iga kuu umbes 4000 liugpommi, mis saadetakse teele sõjaväelennuväljadelt startivatelt lennukitelt. Venemaa ei peatu ning jätkab Ukraina külade ja linnade hävitamist, rõhutas Zelenski.

Ukraina parlamendihoone kõrvalt leiti öise rünnaku järel droonitükke

Ukraina parlamendihoone kõrvalt leiti laupäeval, pärast Venemaa öist õhurünnakut allatulistatud drooni tükke, teatas ülemraada pressiteenistus.

Ukraina õhujõud teatasid hommikul, et Venemaa saatis massilise droonirünnaku käigus Ukraina suunas 67 mehitamata lennumasinat, millest 58 suudeti alla tulistada.

Reutersi korrespondendid Kiievis kuulsid vahetult pärast kella kolme öösel mitut plahvatust.

Ukraina õhujõud teatasid Telegrami rakenduses avaldatud avalduses, et õhutõrjeüksused astusid tegevusse 11 piirkonnas üle Ukraina.

Alates sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on Vene relvajõud rünnanud Ukrainat tuhandete rakettide ja kaugmaadroonidega.

Ukraina õhujõudude teatellasti Iraani päritolu Shahedi droonid välja kahest Venemaa piiriäärsest piirkonnast ja ka Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaarelt.

WSJ: Iraan on arvatavasti tarninud Venemaale ballistilisi rakette

Lääne ametnikud usuvad, et Iraan on tarninud Venemaale lühimaa ballistilisi rakette, edastas reedel USA väljaanne TheWall Street Journal (WSJ) viitega Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ametnikele.

Euroopa ametnike sõnul on USA rääkinud sellest viimastel päevadel oma liitlastele.

Lääne ametnikud märgivad, et tarne hõlmab umbes 200 lühimaa ballistilist raketti, mille tegevusraadius on umbes 500 kilomeetrit.

USA riiklik julgeolekunõukogu ei kommenteerinud väiteid ajalehele. Ka New Yorgis asuv Iraani esindus ÜRO-s ja Venemaa saatkond Washingtonis ei andnud kommentaare.

Vene relvajõud on saanud Iraanilt ründedroone Shahed, mida kasutatakse sõjas Ukraina vastu.

Maailma juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 esindajad hoiatasid juba märtsis Teherani, et see ei tarniks Venemaale ballistilisi rakette.

Lehe teatel kavatsevad Euroopa ja USA rakendada islamivabariigile uusi sanktsioone.

WSJ andmetel on USA pidanud Iraaniga Omaani ametnike vahendusel poolteist aastat regulaarselt kõnelusi ning hoiatanud ka rakettide andmise eest.

Sel suvel Iraani uueks presidendiks valitud Masoud Pezeshkian on lubanud parandada suhteid lääneriikidega, et teha lõpp Iraani isolatsioonile.

WSJ aga märgib, et Iraani sõjalisi suhteid Venemaaga kontrollivad suures osas riigi kõrgeim liider ajatolla Ali Khamenei ja revolutsiooniline kaardivägi.

Sel nädalal hukkus Venemaa raketirünnakus Ukraina Poltaava linna vastu üle 50 ja sai kannatada ligi 300 inimest.

Öösel oli suur põleng Moskva-lähedases rongidepoos

Moskvast umbes 40 kilomeetri kaugusel loodes asuvas Zelenogradis puhkes ööl vastu laupäeva suur põleng.

Tulekahju raudteedepoos algas kella 11 ajal õhtul ning sellega kaasnenud tuld ja suitsu oli näha ka naaberasulates, mille elanikud olevad sotsiaalmeedia teatel kaevanud kärsahaisu üle, vahendas väljaanne LIGA.net.

A railway depot in Zelenograd, near Moscow, is burning intensely, with the fire illuminating the entire area. pic.twitter.com/tQAIZNb1Sb

— NOELREPORTS (@NOELreports) September 6, 2024

Kohalike elanike teatel tomusid depoos ilmselt ehitustööd ning põlengu alguspunkt asus pisut eemal rongide seisukohast ja angaaridest. Tulekahju põhjuseks olevat olnud tööliste hooletus, kes olid põletanud prügi ehitusmaterjalide ladustamispaiga lähedal, kus oli muuhulgas ka bituumen ja tõrv.

Umerov: Ukraina paneb tänavu suurt rõhku merekaitse tugevdamisele

Ukraina paneb tänavu suurt rõhku merekaitse tugevdamisele, ütles reedel kaitseminister Rustem Umerov, tehes kokkuvõtte Kiievi toetavate riikide nn Ramsteini formaadi 24. istungist.

"Veel üks võtmetähtis tulemus kohtumiselt liitlastega - merevõimekuste koalitsiooni sätete allkirjastamine. Olen tänulik Suurbritanniale ja Norrale juhtrolli eest koalitsioonis. Ootame teiste partnerriikide ühinemist," kirjutas ta Facebookis.

Umerov märkis, et töö merevõimekuste koalitsioonis tähendab Ukraina pikaajalist toetamist julgeoleku tagamisel Mustal merel.

"Ukraina seab sellel aastal erilise rõhuasetuse merekaitsele. Me juba tõrjusime vaenlase laevad Krimmi poolsaare kallastelt."

Ta lisas, et Ukraina jätkab koos liitlastega "merejulgeoleku strateegia" elluviimist.

Umerov ütles, et Ramsteini formaadi järjekordsel kohtumisel näitasid partner- ja liitlasriigid suurt huvi Ukraina kaitsetööstuse tugevdamise, selle rahastamise ja sellega koostöö tegemise vastu.

"See avab uued võimalused kaitsepotentsiaali ühiseks arendamiseks. Ja mis kõige tähtsam - tugevdab meie rinnet. Ukraina kaugdroonid juba näitavad oma tõhusust, seda märgivad ka meie liitlased," lisas Ukraina kaitseminister.

Pentagon avalikustas uue relvaabi paketi üksikasjad

Ukrainale mõeldud uus relvaabi pakett, mille hinnanguline väärtus on 250 miljonit dollarit, sisaldab õhutõrjerakette, raketisüsteemide ja suurtükiväe laskemoona, soomusmasinaid, tankitõrjerelvi, patrullpaate ja muid relvi, öeldakse reedel Pentagoni tehtud avalduses.

"See pakett (PDA), mille hinnanguline väärtus on 250 miljonit dollarit, annab Ukrainale lisavõimalusi kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks," seisab teates.

Seal loetakse üles paketi täpsem sisu: raketid RIM-7 ja abimaterjalid õhutõrjele; õhutõrjeraketid Stinger; raketisüsteemide HIMARS laskemoon; 155mm ja 105mm suurtükiväe laskemoon; optiliselt jälgitavad ning juhtme abil juhitavad (TOW) raketid; soomustõrjesüsteemid Javelin ja AT-4; jalaväe lahingumasinad Bradley; soomustransportöörid M113; miini- ja tabamusekindlad (MRAP) sõidukid; väikerelvade laskemoon ja granaadid.

Ukraina saab ka patrull-kaatreid, mereõppevarustust, lammutustehnikat ja laskemoona, varuosi, lisavarustust ning lisaks teenuseid, koolitust ja transpordiabi.

Ukraina relvajõududele antavast uuest abipaketist teatas reedel Ukraina kaitsekontaktrühma (Ramsteini rühma) kohtumisel USA kaitseminister Lloyd Austin.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 623 990 (võrdlus eelmise päevaga +1270);

- tankid 8632 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 16 878 (+0);

- suurtükisüsteemid 17 774 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1178 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 942 (+1);

- lennukid 368 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 14 784 (+52);

- tiibraketid 2588 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 171(+55);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3037 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.