Eelmisel nädalal astus korraga tagasi kuus Ukraina valitsuse liiget. Pole saladus, et kõik ministrid tahaksid oma tööd jätkata, kuid nad olid sunnitud tagasi astuma president Volodõmõr Zelenski survel.

"Välisilm" küsis, miks otsustas Zelenski läbi viia sellise ulatusliku puhastuse.

"See ongi president Zelenski lähenemine personalipoliitikasse. Ta arvab, et aeg-ajalt tuleb kõrgeid ametnikke vahetada. See peaks innustama töötama paremini ja efektiivsemalt," ütles keskuse Penta direktor, politoloog Volodõmõr Fessenko.

Tema sõnul on Zelenski ka oma peaministrist Denõss Šmõhalist väsinud.

"Tekkis ka küsimus Šmõhali tagasiastumise kohta. Ta on rekordimees – ta töötab juba üle nelja aasta. Mitte ükski peaminister pole iseseisva Ukraina ajaloos töötanud nii kaua. Veel juunis arutati võimalust peaminister välja vahetada. Siin aga tekkis vastuolu kehtiva sõjaolukorra seadusega, mis ei luba saata valitsust erru sõja ajal. Valitsus peab töötama, ametist võib vabastada vaid konkreetseid ministreid. Peaministri tagasiastumine tähendab aga kogu valitsuse tagasiastumist," selgitas Fessenko.

Mida arvavad ministrite vahetusest aga tavalised kiievlased?

"Mulle eriti ei meeldinud välisminister Dmõtro Kuleba ametist vabastamine, aga põhimõtteliselt ma toetan otsust ministreid vahetada," sõnas Vladislav.

"Tähtsam on see, mis toimub kaitseväes. Kui vahetatakse kaitseväe ülemat, vot see on tähtis. Kui kaitseväe ülem saab oma tööga hakkama, milleks teda vahetada?" kommenteeris Dmõtro.

Tema peab silmas endist kaitseväe ülemat Valeri Zalužnõid, kes oli selle aasta veebruaris samuti sunnitud ametist lahkuma. Tema asemele tuli kindral Oleksandr Sõrskõi.

"Kui vahetati kaitseväe ülemat, oli ühiskonna tähelepanu palju suurem, sest sõjaolukorras pälvivad rohkem tähelepanu need, kes mõjutavad sõjakäiku. Eelmisel aastal näiteks vahetati välja kaitseminister. Valitsust nähakse lihtsalt administratiivorganina, mis tagab majanduse ja ühiskonna toimimise," selgitas Fessenko.

Donbassis rindejoonel on olukord jätkuvalt raske. Vene väed edenevad aeglaselt, aga kindlalt oma sihtmärgi poole. Ukraina sõjaväelaste sõnul võiks lääneriigid anda rohkem laskemoona ja õhutõrjet.

"Rohkem laskemoona ja lennukeid, et me saaksime neid rünnata," märkis Taras.

"Ukraina kaitsevägi üritab peatada vaenlase tehnika ja elavjõu pealetungi, aga rakettide vastu me ei saa. Õhutõrjet on meil väga vähe ja rakettide eest ei pääse," ütles "Halõtš".

Tsiviilelanikkond on sunnitud Donbassist lahkuma. Pokrovski linn jääb viimasel ajal pidevalt Vene vägede raketitule alla. Evakueerimispunktist saadetakse põgenikke Kesk- ja Lääne-Ukrainasse.

"Ma olen ka kohalik, Mõrnohradi linnast. Me jääme siia seniks, kuni on inimesi. Me aitame neil evakueeruda. Me üritame neile selgeks teha, et tuleks lahkuda, mitte oodata," rääkis ÜRO töötaja Olena.

Ruslan otsustas ise Pokrovskisse jääda, aga saatis oma ema tagalasse. "Üksi on mul lihtsam põgeneda kui temaga. Võib-olla on vaja joosta või kui saab kuhugi auto peale ja seal on näiteks ainult üks koht, siis meid kahekesi ei võeta," põhjendas ta.

Kuid Ukrainas mõeldakse ka ajale pärast sõda. See toob endaga kaasa ka uued valimised. Võib-olla on näha neid, kes olid praegu sunnitud ametist tagasi astuma – näiteks endist välisministrit Dmõtro Kulebat –, parlamendi järgmises koosseisus.

"Tõsi, ta on üks populaarsemaid ministreid Ukrainas. Julgen ennustada, et järgmistel valimistel on ta tõenäoliselt üks presidendipartei juhtkandidaate," ütles Fessenko.