Läinud reedel saatis kliimaminister Yoko Alender kooskõlastusringile eelnõu, et luua alus vähempakkumistele, millega antaks tuuleenergia tootjatele hinnagarantii. Eelnõu seletuskirjas kordab ministeerium, et plaanib toetada maismaatuuleparkide rajamist tootmismahus neli TWh aastas ja meretuuleparkide rajamist mahus kaks TWh aastas.

Sotsiaaldemokraatide juht, siseminister Lauri Läänemets tuletas meelde, et kevadel toetas valitsus pisut teistsugust mehhanismi – sellist, kus nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamist toetataks neljateravatt-tunnise aastatoodangu ulatuses.

"Kliimaministeerium on omapoolselt, ilma koalitsiooni sees tutvustamata seda muutnud. Ega see koalitsioon hästi ei toimi, kui iga üks omapoolselt hakkab valitsuse otsuseid ümber tegema. See on väga tõsine ja meid väga tugevalt häiriv teema. Ja ma loodan, et ühel hetkel minister koalitsioonipartneritega seda räägib," rääkis Läänemets.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets ütles läinud teisipäeval Vikerraadio saates "Reporteritund", et vaatamata toetusplaani vähendamisele ootab riik endiselt samas mahus tuuleparke. Täpsemalt loodab ministeerium, et toetusmeetme abil sünnib 1000-megavatise võimsusega meretuulepark, mis toodab aastas neli teravatt-tundi elektrienergiat.

"Kui meil on meretuulepark, mille võimsus on neli teravatt-tundi, siis selle esilekutsumiseks riik teeb vähempakkumise kahele teravatt-tunnile. Maksab toetust viiekümnele protsendile selle pargi toodangust, mida tarbitakse ka arvestuslikult Eestis. Ja selle eest siis Eesti maksumaksja ei maksa," rääkis Kasemets.

Läänemets kahtleb, kas arendajad on valmis väiksema toetusskeemi vastu sama suurt tuuleparki ehitama.

"Selline arutluskäik võib olla, aga loogiline ta ei ole. Peamised arendajad, olen suhelnud näiteks Eesti Energiaga, ja ka nende väide ja mure on selles, et me võime saada lihtsalt olukorra, kus meretuuleparke ei tule. Sest küsimus on selles, et vahet pole, kas sa teed 500-megavatise või 1000-megavatise, teatud kulud on sul samad. Sa pead rentima laevad, sa pead teatud tööstuse üles panema. Ja mida väiksem on tuulepark, seda suurem on megavati kohta hind. See ei pruugi tasuda ära. Ja teine küsimus on, et arvatavasti ei pruugi arendajad saada pangast finantse," selgitas Läänemets.

Kliimaminister Yoko Alender rõhutas, et valitsuskoalitsioonis lepiti kokku hoolitseda selle eest, et Eestisse tuleks nelja teravatt-tunni jagu meretuule energiat.

"Ka eelmises valitsuses täpsustati, et toetada tuleks siseriikliku tarbimise mahus. Kliimaministeerium on vahepeal arvutanud, võttes arvesse meie tarbimist aastal 2035, võttes eesmärgiks hoida tarbija jaoks hinna võimalikult madalal ja samas tagada, et Eestisse see tootmine neli teravatt-tundi tekiks, et selle pinnalt leida optimaalse toetusskeemi," sõnas Alender.

Läänemets ei ütle, et sotsid oleks kliimaministeeriumi uuele lähenemisele põhimõtteliselt vastu. Tema sõnul on oluline, missugune lahendus toob tarbijale kõige väiksema lõpphinna.

Kolmas koalitsioonipartner Eesti 200 leiab, et toetus kahele teravatt-tunnile võiks olla optimaalne.

"Ma ei ole päris sellega nõus, et esialgne plaan oli neli teravatt-tundi, vaid esialgne plaan on alati see, et toetada saab alati nii palju kui me Eestis ära tarbime, toetame kohaliku tarbimise mahus. Seega see väide minu arvates ei ole pädev. Ei ole hea rääkida ainult meretuuleparkidest, peaksime rääkima kõikidest energiatootmisviisidest ja salvestusvõimalustest korraga," kommenteeris riigikogu majanduskomisjoni liige Tarmo Tamm (Eesti 200).

Yoko Alenderi sõnul ei jõua valitsuskabinet meretuule toetustega tegeleda ilmselt enne riigieelarvega ühele poole saamist, samas on ka selle teemaga kiire, sest mahtuda tuleb Euroopa riigiabi loa ajaraamidesse.