Kaitseminister Hanno Pevkur teatas hiljuti, et 1,6 miljardit laskemoona jaoks ei tule ning selle asemel saab arvestada veidi rohkem kui 800 miljoni euroga. Kaitseväe juhataja Andrus Merilo tutvustas valitsusele aga äsja kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet, milles seisab, et kui kaitsevägi saab vaid 800 miljonit, toimuks sõja korral kogu lahingutegevus Eesti territooriumil ja tooks kaasa katastroofilised tagajärjed.

Kiili meenutas "Terevisioonis", et 2021. aastal peeti kaitsekulude vajaduseks 2,6 protsenti SKP-st ning toona käidi riigikogu ees välja, et sellega ollakse suuteline ära kaitsma terve regiooni.

"Siis tuli neli miljardit, siis tuli 1,6 miljardit, nüüd 800 miljonit. Ei 1,6 ega isegi neli miljardit ei anna meile mingeid garantiisid. Ta loomulikult parandab meie olukorda, kui meil on olemas iseseisev kaitsevõime sellisel tasemel, et me suudame kohe vastata vastasele, aga me peame ikkagi aru saama, et me oleme suurema süsteemi osa. Peame hakkama mõtlema suurelt," kommenteeris Kiili praeguse ja endise kaitseväe juhataja nõudmist Eesti laskemoonavajaduse katmiseks.

Kiili rõhutas, et Eesti ongi NATO ning rünnaku korral hakkab NATO ennast kaitsma igal juhul. Ta nentis ka, et NATO artikkel kolm paneb igale riigile kohustuse oma iseseisva kaitsevõime eest seista ja seda me peamegi tegema. "Aga seda tuleb teha koos teiste liitlastega vastavalt protsessidele ja plaanidele."

"Meil ei ole paanikaks üldse põhjust," kinnitas Kiili, lisades, et praegu käib NATO-s võimepakettide koostamine, mille kaitseministrid aasta pärast peaks kinnitama. "Aasta jooksul peame selgeks saama, mis täpselt on meie vajadused," sõnas Kiili, lisades, et üht-teist laskemoonavajadusest teame ka praegu, õppides teistest konfliktidest.

"Täna on meil võtta kogemus Iisraeli-Hamasi sõjast, Armeenia-Aserbaidžaani sõjast, loomulikult sõjast Ukrainas. Aga see ei tähenda seda, et me lõikame tüki Ukraina rindest välja, paneme siia ja ütleme, et selline sõda saab meil olema. Igal sõjal on oma iseloom," leiab kindralmajor reservis.

Kiili sõnul tuleb arvestada asjaoluga, et riigikaitse on oluliselt laiem kui relvajõud ning riigi ülesanne on tagada, et ka teised elutähtsad teenused laskemoona soetamise jms tähe all kokku ei vaju.

"Me ei pea rääkima ainult laskemoonast, peame rääkima ka sellest, et oleme võimelised ennetama, juhtima, olema osa suuremast süsteemist ja et me tegelikult hoiame üleval Eesti ühiskonda ja majandust. See on väga kompleksne. Ainult laskemoonast rääkides ei anna me täielikku pilti," rõhutas Kiili.

"Seda, et sõda ei tuleks meie territooriumile, ennetame nii, et aitame väga aktiivselt Ukrainat, sidudes Venemaa võimeid sinna," usub riigikaitsekomisjoni liige, kelle hinnangul müstifitseeritakse Eestis üle Venemaa majanduslikku võimsust ja ressursside lõputust. Tema sõnul on Ukraina võtnud Venemaa suunal kasutusele korrodeeriva ehk murendava strateegia ning Eesti ülesanne on aidata Ukraina võidule.