Jõuguvägivald raputab Rootsi ühiskonna alustalasid, tulistamine käib pidevalt ning inimesed saavad surma. 

Eksperdid leiavad, et kuritegevuse laine taga olevad probleemid on laiaulatuslikud. Praeguse suundumuse ümberpööramine võtab aega vähemalt 10 aastat.

"Ajalisest perspektiivist on see väga realistlik vaade," ütles Strömmer. 

Praegune valitsus tuli võimule 2022. aastal ning lubas toona, et hakkab võitlema jõukude vägivaldse tegevuse vastu. Surmaga lõppenud tulistamiste arv on riigis mõnevõrra langenud, 2022. aastal tapeti 62 inimest, eelmisel aastal tapeti 54 inimest. Sel aastal on tulistamiste tõttu surma saanud 31 inimest, vahendas Financial Times.

Strömmer ütles, et jõukudest tulenev süstemaatiline oht on läinud üksikutest sündmustest kaugemale. 

"Nende vägivald ohustab üldsuse turvalisust ja vabadust, nad ohustavad meie sotsiaalasutustes töötavaid riigiteenistujaid, nad üritavad imbuda kohtutesse, politseisse, vanglatesse," rääkis Strömmer. 

Paljud tulistajad on alaealised, tihti alles 13-aastased. Strömmer ütles, et valitsus kavatseb noorte inimeste jaoks mõeldud karistusi karmistada. Andmed näitavad, et enam kui 90 protsenti jõukudega seotud noortest, kes on vanglas istunud, jätkavad hiljem kuritegude sooritamist. 

Strömmeri sõnul tuleb probleemsete noorte aitamise jaoks jaoks tõhustada ka ennetust. Tema sõnul ei pööranud Rootsi aastaid tähelepanu kuritegevusele ja segregatsioonile. 

Strömmer ütles veel, et jõugud saadavad oma liikmeid, eriti alaealisi, töötama välismaal tegutsevate rühmituste heaks. Rootsi luureraporti kohaselt on nende grupeeringute seas ka vägivaldseid äärmusrühmitusi. 

Politsei teatel kasutavad Rootsi jõugud oma tegevuse rahastamiseks ja noorte värbamiseks erinevaid majanduslikke pettusi. 

Rootsi jõukude tegevust on kritiseerinud ka Taani justiitsminister Peter Hummelgaard. Tema sõnul on olnud 25 juhtumit, kus Rootsi teismelised on palgatud tegutsema Taani jõukude heaks.