Kliimaministeeriumi kantsleril Keit Kasemetsal on pilet 2030. aasta 8. detsembri hommikul kella üheksaks, et sõita mööda Rail Balticut Ülemiste terminalist Varssavisse. Riigikontroll pelgab, et Kasemets peab sel jahedal hommikul üksi perroonil seisma ja rongi ei tulegi. Mis te arvate, kas pilet läheb asja ette või läheb see raisku?

Mina arvan, et see pilet motiveerib Kasemetsa tegema tööd selle nimel, et Rail Baltic valmiks 2030. aastal. Ja mul on hea meel näha, et seda pingutust on tunda nii ministeeriumis, ministeeriumi asutustes kui RB Estonia meeskonnas. See on oluline ka selleks, et meie partnerid Lätist, Leedust ja Euroopa Komisjonist näeksid, et siin ei ole mingit kõhklusmomenti, et siin on võimalus liikuda ainult edasi.

Mina isiklikult arvan, et me peame pingutama selle nimel, et veel enne, kui terve Rail Balticu trass on valmis, valmib meil raudtee Tallinnast Pärnuni. Ja me peame käivitama regionaalrongi Tallinnast Pärnuni ja tagasi. Vajadusel veel enne, kui kogu projekt on valmis. Mis aastal see täpselt õnnestub, on natuke vara rääkida. Aga ma loodan, et 2030. aastal Tallinna-Pärnu rong sõidab.

Lõppkokkuvõttes see sõltub rahastusest, kas kõik hanked õnnestuvad ja kas ei teki mingeid uusi takistusi. Aga hetkel on märgid, mis viitavad, et projekt on minemas õigetele relssidele.

Kumb rong sõidab 2030. aastal, kas Tallinna-Pärnu või Tallinna-Varssavi?

Ma tahan loota, et Tallinna-Pärnu sõidab sajaprotsendiliselt. See, kas sõidab Tallinna-Varssavi, ei sõltu ainult meist, see sõltub ka lätlastest, leedukatest ja natuke ka poolakatest. Ja ma näen, et nad saavad aru, et see on oluline.

Räägime lähematest muredest. Eelmisel aastal kokku pandud riigieelarve strateegias on Rail Baltic ehitus vahenditega kaetud kuni 2026. aastani. Millega katta 2027. ja 2028. aasta lahtrid? Kas see on riigieelarve strateegia kõnelustel välja mõeldud?

Laias plaanis on kolm allikat. Esiteks, kui me räägime aastatest 2028 pluss, siis see on uus Euroopa Liidu eelarveperiood.

2028. aastal ei ole see periood sisuliselt käivitunud. Uue perioodi raha sinna tegelikult ei lähe.

Eelarveperiood hakkab alates 2028. aastast kehtima ja me arvestame sellega, et me saame kasutada Euroopa Liidu vahendeid samas proportsioonis, mis see on olnud sellel perioodil. Ja juba praegu me teeme selle nimel tööd.

Teiseks oleme me kokku leppimas seda, kuidas jaotatakse CO2 vahendid. Järgmise nelja aasta peale kokku on prognoositav täiendav summa umbes 500 miljonit. Kuigi ma rõhutan, et eelarveläbirääkimised valitsuses veel käivad ja see pole otsustatud. Aga need variandid, mis meil on laual, näevad ette Rail Balticu finantseerimist vahemikus 185 kuni 235 miljonit eurot.

Milline variant jääb, on see, mida me praegu arutame. Aga mina taristuministrina tunnen, et tegelikult valitsuses on päris tugev konsensus, et oluline osa sellest rahast läheb Rail Balticu jaoks.

Ja lisaks sellele on kliimaministeerium koos regionaalministeeriumiga teinud ettepaneku rahastada CO2 vahenditest ka Rail Balticu niinimetatud lõpudepood, mis peab tekkima Soodevahe piirkonda. Ja sinna tekib ka Elroni uus depoo.

See oleks siis nende kuni 235 miljoni euro sees?

Ei, see oleks täiendavalt. Ja see on siis teine allikas. Aga selge on, et mingi puudujääk, umbes 400 miljonit meil tekib perioodiks 2026 ja 2027. Ja praegu RB Rail on analüüsimas, missugused oleks võimalikud rahastusvariandid, sest see puudujääk on proportsionaalne ka Lätis ja Leedus. Tõenäoline oleks võtta laen.

Küsimus on, kes seda laenu peaks võtma, mis peaks olema selle laenu tagatiseks. Siin on kolm varianti. Laenu võib võtta Eesti, õigemini kolm Balti riiki valitsustena. See võib olla ka RB Estonia kui ettevõte, mis ehitab raudteed. Ja see võib olla ka RB Rail kui ühine ettevõte.

Aga kuna see projekt pole kasumlik ja laen peab saama riigi garantii, siis kõigi kolme variandi puhul läheb laen riigieelarve tasakaaluarvestusse.

Tasakaaluarvestusse ta läheb. Iseasi, et kui me räägime näiteks RB Estoniast, siis tal on ka oma vara selle raudtee näol, mida ehitatakse. Ja küllap see loob ka teatud võimaluse laenu tagada.

Aga lõppkokkuvõttes on küsimus selles, kuidas saada kõige soodsamad laenutingimused. Varsti peaks RB Rail esitama valitsustele oma ettepanekud. Võib-olla seal tekivad mingid mõtted veel lisaks laenuvõtmisele. Minule tundub, et see on kõige selgem, arusaadavam ja prognoositavam lahendus.

Ma saan aru, et vähemalt pool CO2 vahenditest läheks Rail Balticu projekti.

Ma tahan rõhutada, et see pole veel otsustatud. Aga see on üks variantidest, mis on praegu laua peal. Aga edasi on poliitilised otsused.

Ma võin kirjeldada, mida minu valdkond on pakkunud, sest Rail Baltic on väga oluline projekt, aga üks paljudest projektidest. Meil on pakutud selline programm, mis võimaldab tuua Eestisse laevu retrofittimiseks [moderniseerimiseks - toim] ja rekonstrueerimiseks.

Me teame, et sellised programmid on olemas paljudes Läänemere riikides. Nii Euroopa Liidu merendussektor kui ka terve maailma merendussektor on praegu liikumas jõuliselt laevade keskkonnasõbralikumaks ümberehitamise poole, ja et Eestis on olemas terve see teenindusportfell, mis on vajalik selliste tööde tegemiseks, kui laev siia Eestisse ümberehitamiseks tuleb.

Sellest saavad tööd nii need inimesed, kes töötavad meil kaldatööstustes ehk need, kes tegelevad laevaga, aga ka näiteks mööblitootjad, tarkvaraarendajad, igasugused suuremad ja väiksemad ehitusfirmad, elektroonikatootjad ja nii edasi.

Kas te soovite teha ettevõtetele toetus, et nad saaks rajada siis võimekuse laevu ümber ehitada?

See võimekus on juba olemas. Me tahame luua süsteemi, mis sarnaneks sellega, kuidas Eestisse tuuakse näiteks filme tootvaid ettevõtteid. Kus neile makstakse mingi väike protsent sellest, mida nad siin kulutavad, tingimusel, et nad kulutavad seda Eesti ettevõtetelt tellimusi tehes. Teisisõnu, me tahame tuua Eestisse laevu, et Eesti ettevõtted saaksid neid remontida.

Ehk reeder tuleb oma laevaga Eestisse, ütleb, et remontiga see ära ja siis maksaks riik osa tema arvest kinni? Ning Eestile jääks maksutulu?

Jah, Eesti riik piltlikult öeldes maksab kinni kümme protsenti ja maksutuluna saab kaks või kolm korda rohkem. See sõltub ka laeva tüübist. Mõned laevad toovad rohkem maksutulu, mõned vähem.

Seda meedet me hakkame lõplikult disainima, kui on otsus, kas raha tuleb ja kui palju tuleb.

Balti Laevaremonditehase töötajad võivad endale väikese preemia lubada.

Ei, keegi ei saa endale mingit preemiat lubada. Ja ma tuletan meelde, et meie merendusklaster koosneb kümnetest ja kümnetest ettevõtetest. Eesti merendusklaster on neli protsenti Eesti SKP-st, 22 000 töökohta nii kaldal kui mandril. Nii et see oleks programm, mis tooks tegelikult päris palju raha Eesti eelarvesse tagasi.

Kui suure programmi te välja olete pakkunud?

Esialgne summa, mida ministeerium veel juuni alguses pakkus, oli 75 miljonit eurot. Juba praegu on selge, et sellest summast me ei räägi. Ma arvan, et kui ta tuleb, siis kindlasti väiksem.

CO2 vahendeid on ju teistekski asjadeks kasutatud. Sellel sügisel avaneb loodetavasti 160 miljoni eurone kortermajade renoveerimise taotlusvoor. Järgmiseks aastaks on veel kasutada umbes 90 miljonit eurot. Sealt edasi meil selgeid vahendeid ei ole. Aga Eesti hoonefondis on umbes 30 miljardi eurone renoveerimisvajadus. Kui suure osa sellest peaks tegema riigi toel?

Ma arvan, et see lõppkokkuvõttes sõltub sellest, mis on meie võimekus. See 160 miljoni eurone meede on selgelt rekord. Aga Eesti jaoks on olulisem, et me saame öelda sektorile, et järgnevate aastate jooksul hakkavad need voorud korduma.

Just needsamad CO2 rahad võimaldavad selles suhtes teatud kindlustu luua. Ja ülejärgmisel aastal on Eesti taotlemas vahendeid ka sotsiaalsest kliimafondist.

Valitsuses on praegu kokku lepitud, mis on need ettepanekud, millega me lähme Euroopa Komisjoni juurde ja seal on tegelikult renoveerimisele ette nähtud samuti 140 miljonit eurot.

Kas see tähendab, et 2027. aastal võiks see voor toimuda samuti umbes saja miljoni euro ulatuses?

Ma arvan, et on natuke vara rääkida, sest me alles järgmisel suvel saame teada, kas ja kui palju raha me sotsiaalsest kliimafondist saame. Ja siis me hakkame juba vaatama, kuidas need meetmed aastate kaupa jaotada.

Sotsiaaldemokraatide südameasi on olnud riigi üürimajade programm. Eelmine oli riigi poolt umbes 19 miljonit eurot. Kui suur peaks tulema järgmine?

Ma arvan, et järgmine võiks tulla umbes sama suur. Praegu on ehitatud kakskümmend maja ja viis maja on veel ehituses. Nende täituvusprotsent on 87.

Mina isiklikult arvan, et uues programmis tuleb muuta mõnda väga olulist aspekti. Esiteks, meil tuleb paremini läbi mõelda, kuidas seda programmi sihtida. Minu isiklik arvamus on, et näiteks Tallinn ja Tartu ei ole linnad, kus me peame riigi raha eest toetama üürimajade rajamist, kuigi seda on varasemalt tehtud.

Teiseks me peame natuke rangemaks sätestama vastutust, et omavalitsustel ei tekiks kiusatust seda raha kasutada intressita laenuna, nagu see on juhtunud Otepääl. Seal arendas maja kohalikule omavalitsusele kuuluv MTÜ ja pärast müüs kohalik omavalitsus selle MTÜ maha. Muidugi me saame seda raha nüüd MTÜ käest tagasi. Aga selgub tõsiasi, et nagu nad on saanud sisuliselt riigilt seda raha tasuta. Ma arvan, et me peame lihtsalt need tingimused muutma karmimaks.

Kolmandaks me peame muutma kogu seda programmi sellises suunas, et kohalikel omavalitsustel oleks lihtsam sinna kaasata eraraha.

Väga paljud neist üürimajadest on ju sündinud koostöös eraettevõtetega. Mis tingimused peaks olema siis ettevõtetele tulusamad?

Ma esiteks arvan, et nende eraettevõtjate jaoks on oluline see, kui nad teavad, et kohalik omavalitsus ei saa lihtsalt sellest projektist lahkuda. Sest investori jaoks on oluline, et see, kellega ta läheb projekti tegema, ei kao kuhugi. Kui me saame aru, mis saab olla selle programmi maht, siis me hakkame juba täpsemalt vaatama neid tingimusi.

Praegu käib see suur ettevõtete maksuarutelu. Missugune kolmest väljakäidud maksuvariandist teile kõige rohkem meeldib?

Ma arvan, et igas variandis on omad plussid-miinused. Selle palgafondimaksuga on minu jaoks kõige suurem probleem see, et  seda maksaksid rohkem need ettevõtted, kus töötab rohkem inimesi – enamasti kesk- ja madalapalgalisi inimesi. Ja need ettevõtted, kus on töötajaid vähe, aga kus on näiteks väga suured kasumid, igasugused kinnisvarahaldus- ja finantsettevõtted, maksaksid oluliselt vähem. Ma arvan, see on vale, sest see paneks tööstusele ja tööjõumahukale sektorile tugevama surve.

Ma arvan, et see ettevõtete kasumimaks, mida algselt pakuti, on loogiline. Aga probleem on selles, et seda on keerulisem korjata kokku. Seetõttu ma arvan, et see kolmas ettepanek, bilansi maksustamine, on kindlasti analüüsimist väärt. Ka sellel on omad plussid-miinused aga need kaks varianti on kindlasti paremad kui palgafondi maksustamine.

Teie olete nüüd Nordica ainuaktsionäri esindaja. Mis seal ettevõttes toimub? Ma vaatasin, et majandusaasta aruanne on neil senimaani esitamata ja nad said selle eest vist juba ka trahvi. Kas te olete sel teemal kellelegi helistanud ja uurinud, millega Nordica tegeleb ja missugune võiks selle ettevõtte tulevik olla?

Meie soov on Nordica võimalikult kasulikult erastada. Paar korda on need katsed luhtunud ja me praegu töötame selle nimel, et uus katse õnnestuks. Kui mul on rohkem infot, siis ma kindlasti seda jagan.

Aga missugune see uus katse on võrreldes seniste katsetega? Mida nüüd teisiti tehakse?

Ma arvan, et siin on oluline, et Nordicat on enne proovitud erastada enne suve. Suvi on tavaliselt lennufirmade jaoks aeg, kui nad saavad kasvatada käivet ja tulu.

Ma loodan, et potentsiaalsetele investoritele on huvitav see, kuidas just see suvi Nordica jaoks läks. Veelkord, töö selle nimel käib, et Nordicale erastaja leida. Kui selles küsimuses on uudiseid, siis kindlasti me neid jagame.

Me pole majandusaasta aruannetki näinud. Kellele helistada? kellelt nõuda?

Ma arvan, et need küsimused, kas ja millal see aastaaruanne esitatakse, on küsimused ettevõtte nõukogule ja juhatusele. Ja ma arvan, et siis, kui nad on seda valmis tegema, siis nad seda esitavad. Mina kui minister näen enda kõige olulisema ülesandena kasutada ära kõik võimalused, mis meil on, selleks, et Nordic Aviation Grupp ja Transpordi Varahaldus erastada.

Kas see on aktsepteeritav, kui riigiettevõte niimoodi seadust üle laseb?

Ma arvan, et kui ka riigiettevõte, nii nagu iga teine ettevõte, teeb midagi, mida seadus ei luba, siis talle järgnevad sanktsioonid. Ja kui nemad on seadust rikkunud, siis ka neile peavad sanktsioonid laienema. Aga veel kord, ma arvan, et meid Eesti maksumaksjatena peaks eeskätt huvitama see, kas õnnestub või ei õnnestu Nordica erastada.

Ja selle variandi õnnestumise nimel töö praegu käib. Ma ei tea, kas meil õnnestub, sest ega see seis üldiselt ei ole kiita. Ja ega me ei tegele selle erastamisega nagu heast elust, ütleme niimoodi. Aga me töötame.