Riik kaalub juba järgmist võlakirjade pakkumist
Eesti jaeinvestoritele suunatud 200 miljoni euro suurune riigivõlakirjade emissioon märgiti neljakordselt üle. Väikeinvestorid märkisid võlakirju 29 miljoni euro eest. Kuna pakkumine osutus edukaks, võib riik korraldada veel jaeinvestoritele suunatud võlakirjade müüki.
Eesti näitlejate liit ostis esimeselt Eesti väikeinvestoritele suunatud riigi võlakirjade pakkumiselt võlakirju 1600 euro eest.
"Isegi kui meil on raske, ei loobu me riigi aitamisest. Nagu Juhan Liiv eelmise sajandi alguses Estonia ehitamiseks andis ära oma vileda mantli, nii ka kultuuritöötajad peavad oluliseks, et selle vähesega mis meil on, me üritame riiki aidata," lausus näitlejate liidus esimees Reimo Sagor.
Samalaadseid jaeinvestoreid oli 7300, kes märkisid võlakirju kokku 29 miljoni ulatuses. Jaeinvestorite keskmine märkimise suurus oli 3973 eurot. Pakkumise kogunõudlus ulatus aga 821 miljoni euroni.
"Tulemused on ju head, neli korda märgiti üle emissiooni ja osalemine oli aktiivne, 7300 osalejat, jaeinvestorite poolt on ka väga hea tulemus. Kuna see on esimest korda, siis ootuseid väga ei olnud, aga see ikkagi näitab, et huvi on suur," lausus rahandusministeeriumi riigikassa juhataja Janno Luurmees.
Redgate Capitali partner Valeria Kiisk ütles, et kohalikelt väikeinvestoritelt oodanuks võlakirjade vastu suuremat huvi.
"Kui me mõtleme investorkogukonna aktiivsusele ja sellele, kui palju raha istub meil hoiuste peal ja kui palju raha ollakse valmi pakkuma riskantsematele positsioonidele, siis oleks võinud olla see arv suurem," märkis Kiisk.
Eesti jaeinvestorid saavad jaotuse järgi 100 protsenti märgitud mahust, Eesti kutselised investorid 26 ja rahvusvahelised investorid 13 protsenti. Valdavava osa 200 miljoni eurose pakkumise kogumahust märkis 28 kutselist investorit.
"Kohalikud institutsioonid osalesid kenasti. Isegi tehti suunatud pakkumised ka rahvusvahelistele investoritele, mis on ühtepidi üllatav. Teistpidi on see väga positiivne uudis selles mõttes, et olukorras, kus me räägime, et meie geopoliitiline olukord on kehvavõitu, meie makromajanduslik väljavaade on küsitav, siis ikkagi on neid rahvusvahelisi investoreid, kes osalevad ja kes tahavad instrumenti, mida noteeritakse Tallinna börsil," lausus Kiisk.
Suure huvi tõttu on kaalumisel järgmised pakkumised
"Kuidas see jaotub erinevate emissioonide vahel, seda on vara öelda. Aga senine kogemus on positiivne, meil on mingisugune indikatsioon ja tunnetus, kui palju kodumaisel turul huvi on. Millalgi kindlasti kordame (emissiooni)," lausus Luurmees.
Börsil hakatakse võlakirjadega kauplema 17. septembril. Riik lunastab ostjatele võlakirjad kahe aasta pärast intressiga 3,3 protsenti aastas.
Toimetaja: Marko Tooming