Eesti riik emiteeris tänavu esimest korda jaeinvestoritele mõeldud võlakirju. 7300 inimese hulgas oli kindlasti neid, kes sisenesid väärpaberiturule esimest korda. Jaeinvestorite võlakirjade pakkumine märgiti neli korda üle.

"Kui vaadata börsi statistikat, siis kauplemine toimub suhteliselt aktiivselt, ma ütleks. Kui ma viimati vaatasin, siis üle kahe miljoni euro oli ikkagi selle võlakirja käive," rääkis rahandusministeeriumi riigikassa juht Janno Luurmees.

"Võlakirju me kindlasti emiteerime veel, riigil on rahavajadus nii järgmisel aastal kui ka ülejärgmisel aastal. Millised täpselt need instrumendid saavad olema, seda me hetkel veel ei ole otsustanud," lisas ta.

Analüütikute hinnangul oleks aga huvi riigi võlakirjade vastu võinud olla suurem, sest majapidamiste hoiustel seisab 12 miljardit eurot.

Üldiselt oli Tallinna börsil vilets aasta. Tallinna börsiindeksi tootlus oli ligi kahe protsendiga negatiivne, alternatiivbörsi First North tootlus oli koguni üheksa protsendiga miinuses. Üle 10 miljoni eurost käivet tegi börsil vaid üheksa aktsiat.

"Kehvake. Aus olles me tegelikult oleme praegu pandeemiaeelsel tasemel. Kui me üldse vaatame ajalukku, siis see oligi niimoodi, et 2020. aastal oli topeltefekt. Üks oli see, et pangad loobusid tehingutasudest aktsiatehingu puhul. Teine asi oli see, et pandeemialaine pani inimesi säästma ja investeerima, siis kõiki neid võimalusi börsidel püüti ära kasutada. Nüüd oleme sealmaal, et kõik need tipud on ära pühitud," selgitas Redgate Capital partner Valeria Kiisk.

Leedu energia- ja pankade aktsiad tegid tänavu palju parema tulemuse.

"Ignitis Grupil oli päris hea aasta, samas Enefit Greenil oli oluliselt nõrgem aasta. Leedu Šiauliu Bankas on teinud tugevama tulemuse kui Coop Pank ja LHV pank Eestis. /.../ Kui vaadata merendusega seotud aktsiaid, siis Tallink ja Tallinna Sadam olid sel aastal ka pigem nõrgemapoolsed, Tallinna Sadam on praktiliselt null-tootlusega," rääkis Avaroni investeeringute juht Peter Priisalm.

Börsil polnud ka suuri esmaseid aktsiaemissioone ja välismaiste investorite huvi Eesti vastu on väike, tõdes Kiisk.

"Aktsiaturg reageerib ettevaatavalt ja pigem käib aasta-poolteist majandusest ees. See peaks tähendama seda, et kui aktsiaturg on justkui nagu paigal, siis meie majandus veel kaks aastat samas olukorras, kus me praegu oleme. Tahaks uskuda, et see nii ei ole," rääkis Kiisk.