Stubbi sõnul tugineb väärtuspõhine realism väärtustele ja realistlikule maailmatajule. See mängib nüüd Soome välispoliitikas üha suuremat rolli ning on kantud ka välis- ja julgeolekupoliitika raportisse. Parlament hakkas seda raportit arutama teisipäeval. 

Väärtuspõhise realismi keskseks ideeks on, et maailma probleeme ei saa lahendada ainult nendega, kes nõustuvad Soomega, seega tuleb arvesse võtta ka poliitilist tegelikkust. Selline realistlik ilmavaade leiab, et kõik riigid pole demokraatlikud ega jaga liberaalseid väärtusi. 

Stubbi sõnul on väärtuspõhise realismi raames peamisteks väärtusteks inimõigused, vabadused, õigusriigi põhimõtteid, vähemuste kaitse ja toimivad rahvusvahelisi institutsioonid. 

Stubbi sõnul on väärtuspõhisel realismil kolm tugisammast. Esimene neist euroatlandi kogukond ehk EL ja NATO. 

Teine sammas on olukord Ukrainas. Soome kaitseb läänelikke väärtusi koos Ukrainaga ja Soome huvides on, et Ukraina võidaks sõja. 

Kolmas sammas on Soome globaalne haare ehk siis praktikas riigi suhted globaalse lõuna ja idaga. Stubbi sõnul annab väärtuspõhise realismi kontseptsioon just selle samba osas riigile manööverdamise ruumi. Ehk siis jutt käib nendest riikidest, mis ei jaga Soome väärtusi. 

Selline lähenemine on saanud Soomes ka kriitikat. Muretsetakse, et väärtused kaotavad tähtsust. Vasakpoolsed poliitikud muretsevad, et realism sõidab väärtustest üle, seega sõnade ja tegude vahel tekib vastuolu. 

Vasakliidu parlamendifraktsiooni juht Aino-Kaisa Pekonen rääkis, et uues raportis on näha kaksikmoraali ning kumab läbi, et kaubanduslikke huve arendatakse jätkusuutlikkuse arvelt. 

Topeltstandardite osas tõi ta näitena välja Soome tegutsemise seoses Gaza konfliktiga. Pekonen rääkis, et raportis ei mainita, et Iisrael rikub Palestiinat okupeerides rahvusvahelist õigust. Pekonen räägib, et Soome peaks kohe Palestiinat tunnustama. 

Stubb märkis, et mõistab muret, mida mõned inimesed tunnevad Gaza ja Palestiina pärast. Tema sõnul pole küsimus tegelikult selles, kas riik tunnustab Palestiinat, vaid millal see toimub. Ta ütles taas, et arutelu on teretulnud ning viitas ajale, mil ta püüdis Soomes käivitada debatti NATO liikmesuse üle. 

"See nokaut oli täielik. Ja ma ei taha seda Soomes enam näha. Nüüd liigume uue ajastu poole, kus selline vaikimine välispoliitikas katkeb. Väärtuspõhine realism annab selleks võimaluse, annab võimaluse tsiviliseeritud aruteluks. Minu arvates on Palestiina-Gaza sellest hea näide," rääkis Stubb. 

Stubb andis intervjuu Varssavis, Poola on Soome jaoks järjest olulisem partner. Stubb kohtus seal Poola  presidendi Andrzej Dudaga ja välisminister Radoslaw Sikorskiga. Stubb ja tema Poola kolleeg arutasid ka olukorda Ukrainas.

Stubb rääkis, et enne USA valimisi ilmselt uut rahukonverentsi ei tule. Tema sõnul peavad lõpuks kõik läbirääkimiste laua taha tulema ning rahuprotsessi edendamiseks tuleb veenda seda (protsessi) toetama ka riike, mis asuvad globaalses lõunas. 

Stubbi sõnul tuleb Venemaale veelgi rohkem survet avaldada. 

"Nii et Putinile tuleb anda mõista, et ta on selle sõja juba sisuliselt kaotanud. Vähemalt sel juhul, kui eesmärk oli Ukraina venestamine ja NATO nihutamine Vene piirist kaugemale. Selle sõja hind peab Putini jaoks olema piisavalt kõrge, et ta mõistaks vajadust liikuda rahuläbirääkimiste juurde," ütles Stubb.