Allik ütles, et tuli stuudiosse mustas rõivastuses, sest olukord on kultuurikärbete tõttu kurb.

"Aga minister Heidy Purga ja kantsler Kristiina Alliksaar on teinud tublit tööd ja algne 10 protsenti on nende lubaduste järgi vähemalt sihtasutuste puhul neli protsenti," sõnas Allik.

"See neli protsenti kärbet on muidugi väga valus löök ka sihtasutustele, kust see kümme võetakse – eks me seda siis kuuleme," ütles Allik.

Allik meenutas Inglise peaministrit Winston Churchilli, kes ütles "et mille eest me siis sõdime, mida me siis kaitseme", kui talle soovitati Teise maailmasõja ajal kärpeid kultuurivallast.

"Eestis on probleem laiem: selle maksukoormusega, mis on Eestis 33 protsenti, riiki üleval pidada ei ole võimalik. Eesti sotsiaalsfääri, haridussfääri, vajalikke maakoole, gümnaasiume, ülikoole, kahte ooperiteatrit – 1,3-miljonilisel rahval ei ole [kerge seda üleval pidada]. See aga ongi Eesti. Egiptus läks ajalukku püramiididega, Eesti võiks minna oma tugeva kultuuri ja lastetoetustega, vanemahüvitisega. Kui me hakkame seda lõikama, siis tekib küsimus, et mille nimel siis see kõik," rääkis Allik.

"Kui nüüd tuli makse tõsta, sest me ei saa maksta makse nagu ameeriklased ja elada nagu Skandinaavia, kus maksukoormus on 40–50 protsenti, siis see maksude tõstmine langes kokku geopoliitilise olukorraga, mis tähendab, et maksutõus läheb riigikaitsesse, mis on ju hetkel ka paljuski arusaadav. Aga kuskil on see piir. Soovitaksin valitsusel Churchilli meelde tuletada. Frustreering ja talumatus muutub rahva seas nii suureks, et asi võib muutuda ohtlikuks mitte ainult valitsusele, vaid ühiskonna terviklikkusele," sõnas Allik.

Allik ütles, et kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalga – 1600 eurot bruto – külmutamine veel kolmeks aastaks, on väljakannatamatu.

"Mediaanpalk Eesti teatritöötajatel koos lisatasudega on 1700 eurot kuus. Näitlejaid, kes saaksid palka 2000 eurot kuus – ma ei usu, et neid üheski Eesti teatris on. Aga Eesti keskmist palka järgmisel aastal ennustatakse üle 2000 euro kuus. Lõhe haridustöötajate ja kultuuritöötajate palga vahel on kärisenud 300–400 euroni," rääkis Allik.

"See on karjuv olukord, kui kõrgharidusega tippspetsialistide – ja kultuuritöötajaid pole meil palju – palk on väiksem kui Eesti keskmine, mille arvestuses on igasuguse haridustasemega töötajad," lisas Allik.

Allik ütles, et kui strukturaalsete muudatuste all mõeldakse asutuste kinnipanemist, siis selle eest ta väga hoiatab.

"Siis me hakkame lõhkuma ise seda, mida on läbi eri riigikordade meie rahva uhkuseks üles ehitatud. Nii kui neist mõni läheb kinni, siis läheb laviin lahti – seda peaksid kõik mõistma. See on kõige ohtlikum tee," sõnas Allik.

Allik märkis, et muidugi võib teatritele öelda, et tehke lavastusi, kuhu tuleb rohkem publikut, aga teater pole ainult meelelahutus.

"Eesti inimene ei käi teatris ainult selleks, et meelt lahutataks, ta tahab, et meelt kokku ka pandaks. Või et tõstke piletihindu – aga teatrites käivad peamiselt haritlased, kellel on täpselt sama palgaprobleem kui teatritöötajatel. Võib diferentseerida, aga kui läheme hinda tõstma, siis muutub kogu saali pilt ja ka lava pilt," lausus Allik.

Allik ütles, et kui teatrirepertuaar läheb väga kergeks, siis hakkavad teatritöötajad ise lahkuma, sest see töö ei anna enam midagi hingele.

Erateatrite toetuse vähendamine toob suurema koormuse kultuurkapitalile, ütles Allik.

Allik pani ka kohalikele omavalitsustele südamele, et nemad munitsipaalomandis teatrite rahastust ei kärbiks.

"Muidu saavad need asutused kahekordse löögi," ütles Allik.