Ministeeriumid on saanud ülesandeks leida 10 protsendi ulatuses kärpekohti, kuid kultuurminister Heidy Purga hinnangul paistab kultuurivaldkonna kärbe teiste seast silma seetõttu, et ministeeriumi eelarve koosneb peamiselt edasiantavatest toetustest.

"Kultuuriministeeriumi kärpe teeb silmapaistvaks see, et kõige rohkem kärbitakse rahandusministeeriumi poolt kavandatud kärpemehhanismis või selles metodoloogias, millega kärbitakse, kuidas kärbitakse ja millest kärbe koosneb, edasiantavaid toetusi. Ja kultuuriministeeriumi eelarve koosneb peaasjalikult edasiantavatest toetustest. Kultuuriministeeriumil enda palgal pole näitlejaid või muusikuid, kõik raha, mille saame, suures osas anneme edasi oma sihtasutustesse, toetusvoorudesse ja avalik-õiguslikele asutustele jne," selgitas ta "Esimeses stuudios".

"Nii et meie eelarve eripära, võib võib-olla ka öelda, et demokraatia nõrkus seisneb selles, et me anname selle raha edasi. Seetõttu võib-olla see kärbe paistabki teiste hulgast silma," lisas minister.

Purga märkis, et tema pooleteise ametisoldud aasta jooksul on ta pidanud tegema kolm negatiivset eelarvet ja neist esimesel kahel korral on jäänud kõik kultuurministeeriumi allasutused ja toetusvoorud kärpest puutumata.

"Lihtsalt sel korral on maht ja ambitsioon nii suur ja ka riigi ülesanne tulla välja võlakeerisest," sõnas ta.

Purga tõdes, et kultuurivaldkonda erandite küsimine ei aita riigieelarvet paremasse olukorda viia. "Riigieelarve keskendub peamiselt julgeolekule ja eelarve väljavaated ja vajadused on julgeolekuvajadused olnud ja selles on valitsus kokku leppinud. Ma ei leia, et millegi vastu seismine, enda valitsuse töö vastu seismine, erandite tegemine valitsust kuidagi edasi aitaks selles ülesandes. Küll tuleb ka kultuuri kord," rääkis ta.

Purga sõnul tuleb kultuuri seest leida võimalused, kuidas kärbe valdkonda kõige vähem valusalt lööks.

"Kui vaadata statistikat, milline paisumine on toimunud kultuurivaldkonnas –eestlased armastavad käia teatris, muuseumis –, aga riik on endale headel aegadel ka üsna palju kohustusi võtnud, siis tuleb vaadata üle, kas tänases olukorras, kus riik on eelarvekriisis ja püüab sellest välja tulla ja on vaja julgeolekuga tegeleda, kas saame mõned asjad vahepeal panna pausile või teha seda pisut väiksemas mahus," rääkis minister.

Purga sõnul on hea, et ühiskonnas on tekkinud arutelu selle üle, kas Eestis on näiteks liiga palju näitlejaid või riigi ülal peetavaid teatreid, kuid minister ei saa öelda, et midagi konkreetselt tuleks kinni panna.

"Arvan ja loodan, et Eestis ei tule võimule ministrit, kes ütleks, et midagi on liiga palju või vähe. Aga kõik viited, mis on juba korduvas mustris, annavad ehk põhjust selleks, et haridus- ja teadusministriga kokku saada ja sel teemal nõu pidada," sõnas ta.

Purga tõdes, et on suur küsimus, mitut teatrit riik jaksab üleval pidada. "Kogu debatt, mis on lahti rullunud, näitab, et sellel teemal peab rääkima. Ja mulle ei meenu, et sel teemal oleks üldse räägitud. Muidugi, see nõuab ratsionaalset arutelu ja tegemist on tulise teemaga, nii et see, mis tuliselt algas, on tänaseks minu nägemusel jõudnud juba rahulikumasse sängi selles emotsioonidevoos ja loodan, et seda arutelu saab edasi pidada. Riik on võtnud headel aegadel üsna palju kohustusi just kolmanda sektori ees ja nüüd, kui rahakott käriseb, peab vahepeal tegema teistsuguseid otsuseid ja peab arutama, mida saab maksumaksja raha eest üleval pidada, kui palju saab jne, sest Eestis toimub iga 32 tunni järel esietendus," selgitas kultuurminister.

Purga märkis, et kuigi kultuurivaldkonnast ühest küljest võetakse raha ära, siis Kultuurkapital saab raha juurde ja viimase roll ilmselt muutub.

"Arvan, et Kultuurkapitali roll muutub kultuuripoliitikas kindlasti ka oluliselt suuremaks kui seni on olnud. Sestap olen teinud ka ettepaneku Kultuurkapitali seaduse muudatuseks, mis tasandab betooni ja sisu osakaalu. Mõned võivad olla sellega küll rahulolematud, sest betooni on justkui ka vaja, aga tänasel raskel ajal peab Kultuurkapital võtma oma sihtkapitalide koosseisudega ka selgelt vastutusrikkama rolli nende poliitikate kujundamisel," rääkis Purga.

"Tegelikult Kultuurkapitalis istuvad ja teevad otsuseid oma ala tippspetsialistid ja Kultuurkapital ongi selleks mõeldud, näiteks, kas kolmandat sektorit või erasektorit paremini aidata. Ja kultuurministeeriumile peaksid jääma pealisülesanded, et mitte miski, mis on eesti rahvale tuntud, tuttav ja vajalik, ei kaoks ära," lisas ta.