Saksa sotsiaaldemokraat: Saksamaa annab Ukrainale sõjalist abi ka edaspidi
Ukraina saab ka järgmisel aastal toetuda Saksamaa sõjalisele abile ja rahuläbirääkimistel on ainult siis mõtet, kui Ukraina saab neid pidada sõjalise jõu positsioonilt, ütles intervjuus rahvusringhäälingule Saksamaa parlamendi väliskomisjoni liige sotsiaaldemokraatlikust erakonnast Nils Schmid.
Kuivõrd saab Ukraina arvestada Saksamaa toetusega järgmisel aastal? Algamas on eelarvearutelud ja ma saan aru, et seal on võrreldes käesoleva aastaga kärped.
Ukraina saab arvestada Saksamaa toetuse jätkumisega, sealhulgas sõjalise abiga. Selle aasta eelarve oli seitse või kaheksa miljardit eurot, mis läks Ukraina sõjalisele aitamisele. Järgmise aasta eelarves on see raha hulk veidi väiksem, aga ainult sellepärast, et me kavatseme kasutusele võtta Vene Föderatsiooni külmutatud vara intressid, mis täiendab kõigi osalevate riikide riiklikke panuseid.
See ei ole midagi unikaalset Saksamaale – skeemis kasutada Ukraina toetamiseks külmutatud Vene varalt teenitud intresse leppisid kokku G7 ja teised partnerid. Ma arvan, et see on hea, et Venemaa maksab sõja eest, mitte üksnes Saksamaa või Euroopa või Ameerika maksumaksjad.
Paljud inimesed ütlevad, et selle raha kasutamine ei ole selge ja lõpuks võib see tähendada lihtsalt vähem raha.
Ma olen kindel, et see mehhanism pannakse õigeaegselt paika. Selle aastaga on kõik hästi ja järgmise aasta skeemi sisseseadmiseks on piisavalt aega. Kui see ei õnnestu, siis muidugi peab toetus tulema Saksamaa eelarvest nagu varemgi. Peab olema varuvariant, milleks Saksamaal on muidugi riigieelarve.
Seega on plaan toetada Ukrainat umbes samas mahus kui sel aastal, milliseid relvi on plaanis Ukrainale saata?
Saksamaalt on Ukrainasse liikunud pidev relvastuse vool. Mõned päevad tagasi teatas kaitseministeerium, et uued haubitsad, kuulsad PzH-d saadetakse Ukrainasse, samuti õhukaitsesüsteeme, kui need valmis saavad. Mis on endiselt teema ja mitte üksnes Saksamaa jaoks, vaid Euroopa kaitsetööstuse jaoks tervikuna, et tootmismahtu tuleb suurendada, aga rahastus on olemas ja relvasaadetised jätkuvad.
Kas mingil hetkel on ka Tauruse raketid lõpuks abipaketi osa?
Praegu ei ole Taurus paketi osa, aga seal on palju muud ja ma olen kindel, et Ukraina suudab oma territooriumi kaitsta ja sundida Putin tõsistele läbirääkimistele.
Nädalavahetusel ütles liidukantsler Scholz, et nüüd on aeg rahu otsida, mida see tähendab?
Ta rõhutas, et järgmisel Ukraina rahukonverentsil peab Venemaa olema arutelu osaline, sest Venemaa on vastane. Varem või hiljem tuleb Venemaaga rääkida sõja lõpetamisest. Selles lepiti kokku ka juunis Šveitsis viimasel Ukraina rahukonverentsil ja ta koordineeris oma sõnumi president Zelenskiga. Ka Ukraina valitsus soovib Hiinat ja Venemaad järgmisel korral laua taha. See on see, mida kantsler ütles.
Aga tingimusi rahuks veel ei ole, sest Putin usub endiselt, et sõjaliste vahenditega suudab ta peale jääda. Selleks, et see eeldus purustada, tuleb jätkata relvade saatmist Ukrainasse, et Ukraina saaks võidelda Vene agressiooni vastu ja teha Putinile selgeks, et Putin üksinda ei saa läbirääkimisi dikteerida. Läbirääkimistel on mõte üksnes siis, kui Ukraina saab neid pidada võrdsena ja sõjalise jõu positsioonilt.
See avaldus nägi veidi välja survena ukrainlastele mingi ebakindla rahu suunas, mis ei oleks tegelikult rahu.
Ei üldse mitte, nagu ma ütlesin, siis see oli koordineeritud president Zelenskiga ja see ei muuda Saksamaa valitsuse seisukohta. Ta ainult rõhutas üle selle, mida öeldi juba juunis Šveitsis, et järgmisel Ukraina rahukonverentsil peab Venemaa olema laua taga ja Venemaa peab tundma rahvusvahelise kogukonna survet pidada kinni rahvusvahelisest õigusest ja tagada Ukraina territoriaalne terviklikkus.
Räägime Saksamaa poliitikast ka. AfD on olnud kohalikel valimistel üsna edukas, praeguse koalitsiooni populaarsus on samal ajal üsna madal. Mida te sellest arvate ja kas sellel on mõju ka Saksamaa poliitikale Venemaa ja Ukraina suhtes, sest AfD ja (teine tõusja) Sahra Wagenknecht on üsna venemeelsed ja see peegeldab ju siis ka inimeste meeleolu?
Kohalikud valimised ei saa muuta Saksamaa välispoliitika kurssi. Kantsler tegi valimiste järel täiesti selgeks, et ta ei muuda oma poliitikat ja toetust Ukrainale. Kohalikud valimised peegeldavad mõistagi inimeste poliitilisi meeleolusid ja tõepoolest praegune valitsus ei ole eriti populaarne. See on seotud kolme koalitsioonipartneri kehva esinemisega, liberaalid on viimase kolme kuu jooksul olnud väga kriitiline omaenda valitsuskoalitsiooni suhtes, ei ole väga tark olla samal ajal valitsuses ja täita ka opositsiooni rolli. Valijad ei mõista seda ja see mõjutab kogu koalitsiooni ning kahjustab kantsleri ja sotsiaaldemokraatide mainet.
Järgmistel üldvalimistel sügisel 2025 saab aga olema hoopis teistsugune mäng. See on küsimus riiklikust poliitikast ja sellest, kes oleks õige inimene riiki valitsema ja kantsleriametis olema. Ma olen väga kindel, et kui Saksa inimesed otsustavad kantsleri isiku üle, siis on väga head põhjused valida taas Scholz, sest ta on kogenud inimene, kes ei teravda poliitilist debatti Saksamaal.
Meil on vaja vähem lõhesid ja populismi ja me vajame head mänedžeri, sest küsimus on paljuski Saksa majanduse tulevikus ja töökohtades, pensionisüsteemis ja tervishoiusüsteemis. Need küsimused mängivad märksa suuremat rolli üldvalimistelt kui kohalikel valimistel.
Kas koalitsioon püsib koos järgmise sügiseni?
Jah, kindlasti.
Venemaa on korraldanud mitmeid sabotaažiakte ja mõjutusoperatsioone Euroopas, sealhulgas Saksamaal. Kui oluline teema see Saksamaal on ja mida saaks teha, et heidutada selliste tegevuste osas?
See on Saksamaal väga tähtis teema, sest me näeme hübriidsõda, mis lähtub viimastel aastatel Venemaalt. Traditsiooniline spioneerimine, aga ka sabotaaž ja valeinfo levitamine tulenevad Venemaalt ja kahjuks on Saksamaal kaks parteid, üks parempoolne ja teine vasakpoolne, kes aitavad seda propagandat levitada, nii et meil on vaja suuremat teadlikkust ja paremat tehnilist varustust, et sellele vastu saada.
See on väga keeruline näiteks väikeste droonide puhul, mis tiirutavad Saksamaa kohal, aga meie kaitseväe varustuse moderniseerimine peab sisaldama ka investeeringuid küberturvalisusse ja kaitsesse ebakonventsionaalsete ohtude vastu.
Toimetaja: Karin Koppel