Balti riikide kaitseministrid leppisid märtsis kokku Venemaaga piirnevatele aladele rajatavas Balti kaitsevööndis, mille raames ehitatakse Eesti piirialadele kuni 600 punkrit. Punkriliin on planeeritud Peipsi järvest põhja poole ning Peipsi järvest lõunasse, Eesti kagunurka. Punkrid peaksid jääma piirist kuni 40 kilomeetri kaugusele.

"Me oleme valinud välja kolm erinevat lahendust betoonpunkritest, mida hetkel toodetakse ja hakkame neid katsetama, et valida välja üks standard, mille järgi me siis kõik ligi 600 punkrit ühel hetkel toodame," selgitas riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo.

Seda, kuhu punkrid paigaldatakse, arutatakse tema sõnul praegu kaitseväega ja see lepitakse kokku vastavalt kaitseväe operatsiooniplaanidele.

Ühegi maaomanikuga punkrite rajamiseks veel kokkuleppeid sõlmitud ei ole.

"Me tahame igal juhul need punkrid paigaldada pigem riigimaadele, aga kui on vajalik eramaade omanikega läbi rääkida, siis neid läbirääkimisi saame hakata tegema selle aasta lõpust või järgmise aasta algusest," märkis Kollo.

Ühtlasi peaksid selle aasta lõpus ja järgmise aasta alguses kohale jõudma mitmesugused tõkestusvahendid, mis raskendaks vaenlasel juurdepääsu punkriliinini. Need tõkestusvahendid on näiteks okastraat, komistustraat või mitmesugused betoonist elemendid.

Punkrid peaksid plaani järgi valmima 2026. aasta lõpuks ning kogu projekti maksumus on kuni 60 miljonit eurot. Esimeseks etapiks on riik eraldanud praegu 5,5 miljonit eurot.

"Esimeses etapis soovime me ära osta kõik tõkestusvahendid, mida oleme juba lepingusse saanud ja ootame tarneid. Samuti saame me esimeses etapis alustada maade omandamise ja maade omanikega kokkulepete sõlmimisega. Järgmised etapid sisaldavad konkreetselt punkrite ja punkriliinide rajamist," ütles Kollo.