Eramaaomanike valmisolek Balti kaitsevööndi rajamiseks jaguneb kahte leeri
Kuigi riik loodab nii palju kui võimalik rajada Balti kaitsevööndi riigi maadele, puudutab see ka piiriäärseid elanikke, kellega tuleb riigil asuda taas läbirääkimistesse. Seda nii punkrite rajamiseks kui ka okastraadi ja betoontõkete ladustamiseks. Kohapeal on inimestel infot vähe ning valmisolek koostööks erinev.
Infot Balti kaitsevööndi kohta on kohalikel vähe, kuna viimane kohtumine riigi esindajate ja rahvaga toimus aasta eest.
Setomaa vallavanem Raul Kudre sõnul on kohalikud ärevad, kuna kaitsevööndi kohta on sealsetele inimestele vähe räägitud.
"Me näeme siin tihedamalt väljamaa sõdurite ringisõitmist ja asukohtade vaatamist, et see kokkuvõttes ikka teeb natuke ärevamaks seda inimest ka. Tegevus käib ja kuhu see nüüd on jõudnud – me peaksime kuidagi seda kommunikeerima jälle inimestele, et ei tuleks midagi üllatusena," ütles Kurde.
Riik on Setomaa inimestelt juba kaks korda maid küsinud – Eesti-Venemaa vahelise kontrolljoone väljaehitamiseks, algul 10 ja siis veel kuni 30 meetrit. Juba siis rõhuti vajadusele tulla riigile vastu.
Lutepää elanik ja maaomanik Andrus Karing tegi selle protsessi läbi ja nüüd on ees seismas uued läbirääkimised.
"Juba üks kadalipp on läbitud, siis ega teist korda ei lase niimoodi tüssata. Ma räägin, et kokkuleppe saame kindlasti, aga mitte nii, et ilma ära anda," sõnas Karing telefonikõnes.
Saatses, Saabolda külas elab Marko Õunap, kes on kaitseliitlane ja kelle perre sündis just kolmas laps. Kaitse eesmärgil oleks ta kohe nõus koostööd tegema.
"Natuke olen kuulnud sellest ja minugipoolest, kui tullakse siia minu juurde, tahetakse läbi rääkida, et siia lähedale teie maa peale näiteks midagi vajalikku ladustada, siis mina annaksin nõusoleku. Mina seda ei pelga," ütles Õunap.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusest öeldakse, et parasjagu on neil koostöös kaitseväega käimas Balti kaitsevööndi alla jäävate maaüksuste kaardistamine. Kui paljusid eramaaomanikke see täpselt puudutab on veel vara öelda, aga kui suve hakul minnakse maaomanikega läbirääkimisi pidama, on kõik võimalused laual.
RKIK-i taristuosakonna juhataja Kadi-Kai Kollo kinnitab, et iga inimesega, kelle maad jäävad kaitsevööndi alla, arutatakse individuaalselt kõik võimalused läbi.
"Läbirääkimiste käigus on laual nii ostu-müügi võimalused kui kasutusvõimalused ja tegelikult need vajadused ja soovid iga eraomanikuga vaatame eraldi läbi, nii et selles mõttes need võimalused on kõik laual," ütles Kollo.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"