Esmaspäeva hommikul tõuseb börsielektri hind ligi 500 euroni
Esmaspäeva hommikul ulatub elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas elektri hind ligi 500 euroni megavatt-tunnist.
Esmaspäeval on keskmine börsielektri hind Eestis 174,59 eurot megavatt-tunnist. Seejuures hommikul kell üheksast kuni 10 ulatub hind 476,81 euroni ja kella 10 kuni 11 on hind 421,50 eurot megavatt-tunnist.
Elektri hind püsib üle 100 euro praktiliselt kogu esmaspäeva jooksul. Öösel kella ühest kuni hommikul kella kuueni jääb elektri hind 60 ja 80 euro vahele ning hilisõhtul kella 23 kuni südaööni on hind samuti 80 euro juures megavatt-tunnist. Päeva madalaim hind ehk 57,30 eurot megavatt-tunnist on esmaspäeva hilisõhtul südaööst kuni kella üheni.
Kui käesoleva nädala esimeses pooles püsis börsielektri keskmine hind alla 100 euro megavatt-tunnist, siis nädala lõpu poole hüppas hind ülespoole, ulatudes ka näiteks neljapäeval ja reedel tipphetkedel 350 ja 400 euro vahele.
Soomes on elektri hind esmaspäeval sama nagu Eestis, Lätis ja Leedus on keskmine hind aga madalam ehk 117,72 eurot megavatt-tunnist.
Energeetikaekspert Kalev Kallemets ütles elektri hinna kohta, et kuigi elektri varustuskindlus Eesti piirkonnas on põhimõtteliselt tagatud, siis hinnašokkide eest pääsu ei ole.
Kallemets kommenteeris sotsiaalmeedias, et tänavu jaanuaris oli kuu keskmine elektri hind 126 eurot megavatt-tunnist ning Alexela hinnangul võivad ka eeloleval talvel külmematel kuudel börsihinnad ulatuda keskmiselt 90 kuni 120 euroni.
Kallemets märkis aga, et eeloleval talvel on selged erinevused eelmisega võrreldes.
"Soomes kaks kivisöekatlamaja, 830MW (Suomenoja 270MW ja 560 MW Meri-Pori) on turult väljas. Meri-Pori käivitatakse varustuskindluse riski korral. 8 veebruarist 2025 lõppeb Poolaga 500MW elektrikaubandus (talvel Baltikum alaliselt impordib Poolast). Narva võimsuste töökindlus/valmisolek veelgi väiksem kui 2023/2024. Ka viimane talv ühelgi hetkel 1000MW ei töötanud. Kui 700MW ehk keevkihtkatlad töötaks, oleks hästi. Peale OL3 töösse tulekut on põlevkivist elektri tootmine olnud väga kasin. Ka Leedu ja Läti gaasiturbiini töödes on olnud sel aastal tõrkeid (ka reedel oli Riga 800MWe gaasiturbiinis rike) ehk töökindlus pole kindlasti 100 protsenti. Loodetavasti ei juhtu mingit üllatust Estlinkide, LitSwe ühendusega või Soome tuumareaktoritega," loetles ta.
"Varustuskindlus ranges mõttes on tagatud, kuid hinnašokkide eest kindlustatus on järjest halvem, aga sellist "turgu" ongi aastate jooksul kujundatud," lisas Kallemets.
Toimetaja: Merili Nael