Riigile kuulub Tartu linna läänepiiril 57 kinnisasja, mis on varsti 25 aastat Tartu Agro rendil olnud, kuid nüüd hakkab rendileping lõppema.

Regionaalminister Piret Hartman ütles juunis, et ehkki Tartu Agro soovib oma rendilepingut pikendada või maid välja osta, otsustas riik minna enampakkumise teed. Hartmani sõnul pidi rendilepingu pikkus olema 12 aastat ja maad pidi oksjonile pandama neljas tükis.

8. augustil kiitis valitsus maade enampakkumisele paneku heaks, kuid seda, mitmes tükis need oksjonile lähevad, valitsuse otsus ei sisaldanud ning regionaal- ja põllumajandusministeerium tõdes, et selles küsimuses polegi veel selgust.

12. augustil andis peaminister Kristen Michal korralduse, millega Tartu Agro renditava maa saatuse üle otsustamine liikus Hartmanilt hoopis majandus- ja tööminister Erkki Keldo kätte. Millistel tingimustel ja millal need kinnisasjad enampakkumisele pannakse, pole aga tänaseni selge.

Maa-ameti kommunikatsiooninõunik Katrin Rohtla ütles ERR-ile, et amet alles tegeleb enampakkumise ettevalmistamisega ning jätkuvalt ei ole teada, kas maa antakse enampakkumisel rendile tervikuna, tükkidena või kui mitme tükina.

"Menetlus on võtnud kauem aega, kuna osa kinnisasjadest oli vaja eelnevalt jagada, et eraldada avalike teede rekonstrueerimiseks vajalikud äralõiked.
Pärast maaüksuste ettevalmistuse lõpuleviimist ja alghindade määramist saab riigivara valitseja langetada kinnisasjade enampakkumisel rendile andmise otsuse, sealhulgas enampakkumise ja rendilepingu tingimused," vahendas Rohtla ameti riigimaa haldamise osakonna infot.

Rohtla sõnul on siiski tõenäoline, et paika jääb plaan anda see maa rendile 12 aastaks, sest valitsus on oma korraldusega selleks nõusoleku andnud.

Maatükkide osadeks jaotamise küsimus võib olla maa edasise saatuse osas otsustava tähtsusega, sest kui kõik maatükid lähevad oksjonile ühiselt, võib konkurentidel, kes selle vastu huvi tunnevad, nappida aega, et oma äriplaani nii kiiresti üles ehitada ja pangast vajalikke garantiisid saada. Väiksemate tükkide haaval maa enampakkumisele panek annaks aga võimaluse oma äri laiendada suuremale hulgale ettevõtetele.

Leping Tartu Agroga lõpeb tuleval aastal ning ettevõte on varem teatanud, et maade tükeldamine lõpetab sisuliselt nende tegevuse, sest nende majandusloogika on üles ehitatud terviklikule maakasutusele.

Praegu Tartu Agro poolt renditav maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.

1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.

Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.