Eesti riik sõlmis põllumajandusettevõttega Tartu Agro 1999. aastal 25 aastaks maarendilepingu, millega andis tootjale Tartu linna piiril turuhinnast soodsamalt kasutada tuhandeid hektareid põllumaad. Viis aastat hiljem, 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu ning Eestile laienesid ühisturu reeglid. Muu hulgas keeld anda riigiabi, kui riik selleks Euroopa Liidult nõusolekut küsinud pole. Eesti aga seda Tartu Agro puhul ei teinud.

"Riik oleks Euroopa Komisjoni otsuse valguses pidanud varem hindama seda võimaliku ebaseadusliku riigiabi aspekti ja vastavalt sellele siis seda lepingut muutma," ütles regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Alo Aasma.

"Riigiabi puhul on alati oluline võtmeküsimus see, et kui riik annab vahendeid või raha või sõlmib tehingu teatud tingimustel valitud ettevõtjaga, siis kas selline vahendite andmine kahjustab konkurentsiolukorda ehk kas see annab teatud eelise ettevõtjale võrreldes tema konkurentidega," selgitas advokaadibüroo Sorainen advokaat Heidi Rand.

Üks konkurent kaebas 2017. aastal Tartu Agro peale Euroopa Komisjoni, kes algataski põhjaliku uurimise. 2020. aastal jõudis komisjon järeldusele, et Eesti on andnud ettevõttele keelatud riigiabi.

Euroopa Üldkohtusse pöördunud Tartu Agro sai sealt aga õiguse, sest kohtu hinnangul sisaldas komisjoni otsus hindamisvigu, samuti puudus mõjuanalüüs. Komisjon võttis märkusi arvesse ja tegi uue analüüsi, millega jõudis selle nädala esmaspäevaks samale järeldusele nagu varem.

"Et Tartu Agrole turuhinnast madalama hinnaga renditud maa või selline rentimine ei ole Euroopa Liidu ühisturu põhimõtetega kooskõlas. /.../ Komisjon on teinud otsuse, mille alusel tuleb teatud raha tagasi maksta. Täpne summa on veel selgumisel," rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Ave Schank-Lukas.

Kahe aasta taguse otsuse järgi olnuks tagasinõutav summa 1,2 miljonit eurot. Arvestusse kuulub periood vahemikus 2004. aastast 2019. aastani, mil põllumajandusministeerium rendihinna turuhinnaga vastavusse viis, ehk 15 aastat. Ministeeriumil on kaks nädalat aega, et Euroopa Komisjoni arvutuskäiguga kas nõustuda või seda täpsustada.

"Komisjoni metoodika suures pildis võrdleb Tartu Agro seni makstud summasid komisjoni käes olevate andmetega, kui palju on Eesti keskmine olnud. See vahe on see, mille osas on tulnud otsus, et tegu on ebaseadusliku riigiabiga. /.../ Kindlasti ettevõtte jaoks, kui see summa tuleb tagasi maksta nüüd korraga, ei ole see lihtne koormus," sõnas Aasma.

Tartu Agro võib ka selle otsuse veel Euroopa Üldkohtusse edasi kaevata.

"Nagu me teame, siis selles vaidluses juba Euroopa Kohus on ühe korra möönnud, et Euroopa Komisjon hindas valesti seda eelise saamist, eelise ulatust. Ei ole välistatud, et kui Euroopa Kohus seda uuesti hindaks, võiks ta samale järeldusele jõuda," märkis Heidi Rand

Tartu Agro ei soovinud Euroopa Komisjoni otsust kommenteerida, sest polnud otsust ennast veel näinud. Rendileping riigiga lõppeb järgmisel aastal ja praegu on majandusministeeriumis ettevalmistamisel oksjon samade maade välja rentimiseks pärast selle lõppu.

Riigiabi reeglite vastu eksimine Tartu Agro võimalust enampakkumisel osaleda ei mõjuta.

Eestil on Euroopa Liidus oldud 20 aasta jooksul olnud kokku kolm keelatud riigiabi juhtumit. Estonian Airile saigi saatuslikuks just keelatud riigiabi, mille tulemusel riigiettevõte pankrotistus.