Tallinna piiskoplikus Toomkirikus on alanud kõige vanema ehk idapoolse osa restaureerimine ning töid alustati katusel. Kirikusaalist katuseni on üsna pikk tee.

Toomkiriku katus on tõenäoliselt Eestimaa kõige vanem vaskplekkkatus üldse, millele paratamatult on aeg jätnud oma jälje. Nii võttis "Aktuaalse kaamera" võttegrupp ette teekonna Toomkiriku katusele, mis on muidu ikka tuulte ja tuvide pärusmaa.

Teadlased on selgitanud välja, et need puud, mida katuse ehituseks on kasutatud, võeti maha umbes 1690. aastatel. See tähendab, et kogu see kiriku osa on ehitatud pärast Toompea suurt põlengut, mis oli 1684. aastal. Kiriku päris algus on teadmata ja esimesed andmed selles kohas asunud ajutisest puukirikust on aastast 1219.

"Eks iga põlvkond peab hoolt kandma selle pärandi eest, mis sinu kätte on usaldatud. Kui sul on katus, mis on 330, pea 340 aastat vana, siis ka kõige tugevam vaskplekk muutub rabedaks, õhukeseks. Mõrad tuleb kinni panna, tugevdada ja neetida," rääkis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhrku.

Tööd, mis selles keskaegses viilutornis teha tuleb, on spetsiifilised ja nõuavad oskust ning ka raha. Neid töid toetasid Tallinna linn, riik ja Toomkogudus. Tööd viilutorni ja katusega peaksid valmis saama novembris.

Toomkiriku restaureerimistöödel tuleb alati välja ka üllatusi.

"Kui te hoolega vaatate idapartii lõppu, seal on üks väikene ehisdetail või kivist illustratsioon, mis on "Kristus Kõigevalitseja" – temast on väga vähe jäänud, ainult pool sõrme ja pool pead alles. Me tahame neid natukene paremini esitleda, et inimesed, kes kaugelt vaatavad, näevad seda, et meil on midagi ka väljas näha keskaegsest ilusast ja imelisest kirikust," rääkis Tuhkru.

Järgmisel aastal peaksid algama kiriku idapoolse osa fassaaditööd ning algavad ka altariruumi uuringud selleks, et alustada sisetöödega.

Valgeid laike ja põnevust jätkub veel küllaga, sest kui praegu on jõutud katusele, siis põrandaalusest osast on siiani uuritud vaid pealmisi kihte.