"Avaliku sektori innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid koostöös ministeeriumite ja allasutustega kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks," sedastab innotiimiks nimetatava riigikantselei allüksuse koduleht.

Edasi läheb aga tiimi kirjeldus krüptilisemaks.

"Viime seda ellu disainmõtlemisele rajatud innovatsiooniprogrammi, innosprindi, müksatoni, katse disaini sprindi ja innovatsioonivõrgustiku ürituste kaudu," seisab seal.

Innotiimi korraldatav müksaton on kodulehe andmetel häkatonilaadne formaat, kus probleemi mõistmiseks ning lahenduste leidmiseks kombineeritakse disainmõtlemise ja käitumisteaduste meetodeid. Selle abil peaksid osalevad meeskonnad õppima välja mõtlema nutikaid, kulutõhusaid ja sihtrühmapõhiseid lähenemisi.

Osalemine on tasuta, kuid igaüks müksatonile ei pääse – selleks tuleb avaliku sektori meeskonnal sinna kandideerida ning tiimijuht peab olema kodulehe definitsioonist lähtudes "probleemi omanik".

"Müksatoni eesmärk on, et iga tiim lahkub terve hulga lahendustega, mida edasises töös kasutada. Kui mõni idee väärib korralikku katsetust, on sellega võimalik tulla Innotiimi poolt 2025. aasta kevadel korraldatavasse katse disainimise sprinti," teatab kodulehe info.

Järgmisele müksatonile kandideerimine on juba alanud, katse disaini sprindil osalemiseks tuleb aga oodata 2025. aasta talveni. Tegu on koolitusega, kus juba asutuse juhtidelt heakskiidu saanud ideid katsetatakse. Sellel aastal osales katse disaini sprindil 35 osalejat 18 organisatsioonist.

Sellega võimalused ei lõpe. Avaliku sektori innovatsioonitiim pakub ka innosprinti ja šerpade praktikumi. Neist esimene on üritus, kus viie päeva vältel jõutakse intensiivse arendustöö käigus probleemi läbihakkimisest esmaste lahendusteni.

Koos innosprindiga toimuv šerpakoolitus on aga praktiline arutelujuhi väljaõpe, "mis põhineb disainmõtlemisel, tiimide loovuse toetamisel ja koosloomel", sedastab koduleht. "Koolituse raames saavad osalejad baasteadmised disainmõtlemisest ja praktilise arutelujuhi kogemuse innosprindis.".

Alates 2020. aastast on innotiim läbi viinud üheksa innosprinti ja neist järgmine algab sel kolmapäeval.

Avaliku sektori innovatsioonitiim, kuhu kuulub neli töötajat, loodi riigikantselei juurde 2018. aastal ja selle tänavune eelarve on 247 000 eurot.

Innovatsioonimeeskonna juht Helelyn Tammsaar ütles ERR-ile, et sisuliselt on innotiim avaliku sektori sisekoolitaja ja kõik nende formaadid on osalejatele tasuta. Innotiimi programmides, töötubades ja koolitustel on osalenud 34 protsenti kõigi ministeeriumide töötajatest, lisaks paljud allasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajad.

"Konsulteerime igapäevaselt väga paljude asutuste innovatsiooninõunikke ning teenusedisainereid töötubade läbiviimisel," lausus ta.

Innotiimi kodulehelt silma hakkavat pentsikut sõnakasutust kommenteeris Tammsaar sellega, et tiimil on suur roll kasutajakeskse lähenemise sedavõrd laias levikus Eesti avalikus sektoris, nimelt teevad kõik tiimiliikmed iga projekti alguses intervjuusid ja võimalusel välitöid, kuid inimkeskse lähenemise alustalaks on käitumispsühholoogia.

"Eesti keelde on rahvusvaheline bestseller "Nudge" tõlgitud "nügimine", kuigi käitumisteadlaste hulgas on pigem levinud "müks" ja "müksama". Sellest on tuletatud ka nimi müksaton – see on lühike häkatonilaadne formaat, mis aitab mõista tegureid, mis inimkäitumist mõjutavad," lausus ta.

Tammsaar tõi nende projektide näitena välja rahunemispeatuse, mille aluseks sai taipamine, et sotsiaalne norm on liikluses palju tugevam kui juriidiline norm: inimesed lähtuvad kiiruse valikul liiklusvoost, mitte liiklusmärgist.

"Väga paljudes innotiimi poolt veetud projektides on just nimelt välitööd aidanud mõista, miks inimesed teatud moel käituvad – kuidas nad põhjendavad subsideeritud diiselkütuse väärkasutamist, miks ei vaevu prügi sorteerima, ignoreerivad üleskutseid veekasutust piirata põua ajal piirkondades, kus joogivett napib ja palju muud," loetles innotiimi juht.

Tammsaare sõnul on selline lähenemine maailmas ainulaadne ja mujal ostetakse sellised kasutajauuringud sisse, seega on tegu kokkuhoiuga, mis ühtlasi aitab mõista varem varjatuks jäänud vajadusi.

Innosprindi kohta märkis Tammsaar, et see sarnaneb erasektoris laialt levinud Google Sprinti formaadile, mis on kohandatud Eesti avalikule sektorile sobivaks. Ta lisas, et kolmapäeval algaval innosprindil juhendab innotiim 23 tiimi ja sprindis on 190 inimest 68 organisatsioonist, aga erasektorist tellides võib ainult ühele tiimile sprindi läbiviimise hind olla 18 000 eurot. 

Šerpadeks nimetab innotiim arutelude hõlbustajaid ja seda terminit kasutab Tammsaare sõnul ka Euroopa Komisjon.

"Meile meeldib see metafoori tõttu – sprint võib osalejatele oma meeletus intensiivsuses sarnaneda mäetipu vallutamisega. Šerpa teab teed algustest lõpuni, aitab hoida tempot ja kui vaja, siis aitab taastuda. Šerpakoolitus annab osalejatele oskused toetada loovat mõtlemist ja juhtida koosloomelisi protsesse. Need on kasulikud ja universaalsed meetodid, mida nad saavad rakendada ka oma igapäevatöös," põhjendas Tammsaar.