Uuring on osa laiemast algatusest, mille raames DD Sihtasutus ja mõttekeskus Praxis koos Eesti Koostöökogu ja Vabaühenduste Liiduga korraldavad sügisel üleriigilise "Hea elu rahvakogu", seisab kantselei lehel.

Kantselei selgitab, et "Hea elu rahvakogus" kasutatakse OECD tunnustatud ja standardiseeritud kodanike aruteluringi (citizens' panel) metoodikat. Kodanike aruteluringi kutsutakse osalejad juhuvalimiga, mis aitab luua ühiskonna läbilõiget peegeldava miniavalikkuse.

"Tegemist on teaduspõhise ja tulevikku vaatava lahendusega, mis toetab Eesti kui digiriigi arengut ja esindusdemokraatia kohanemisvõimet. Meetodi üks tugevusi on jõudmine nende ühiskonnarühmadeni, kes seni on jäänud kaasamisest kõrvale – näiteks maapiirkondade elanikud, noored ja vanemad inimesed, madalama haridustasemega eestimaalased," sedastab leht.

Kantselei märgib, et uuenduslik meetod on näidanud oma tõhusust usalduse kasvatamisel ja ühiskonna polariseerumise vähendamisel. "See loob ruumi sisukateks aruteludeks eri profiiliga elanike vahel, võimaldades kaalutletud ja laiapõhjalist osalust keeruliste küsimuste lahendamisel."

Riigikantselei täpsustas ERR-ile, et neile ei kaasne selle uuringuga kulusid.

"Uuringus lähtutakse Eesti pikaajalises arengustrateegias "Eesti 2035" seatud eesmärkidest, kogudes osalejate kaalutletud tagasisidet nende eesmärkide poole liikumisest ja täiendavaid ettepanekuid. Lisaks toetab uuring Eesti avatud valitsemise partnerluse raamistiku eesmärke," vastas riigikantselei esindaja ERR-i päringule, miks on sellist uuringut vaja.

Samuti ütles ta, et aasta lõpus valmib selle kohta analüüs, mis annab infot riigikantselei koostatud avatud valitsemise partnerluse tegevuskava täitmisse.

Rahvakogu laiemaid eesmärke saavad kommenteerida rahvakogu korraldajad, lisas riigikantselei esindaja.

Varem on riigikantselei öelnud, et seab rohkem fookust kaitsetegevusele ja riigikantselei põhiülesannetele, mis on valitsuse töö sisuline toetamine ning kriisivalmiduse ja majandusega tegelemine.

Riigisekretär Keit Kasemets ütles ERR-ile, et riigikantselei põhieesmärgid pole muutunud.

"Tegemist on Praxise projektiga, milles riigikantselei on üks partneritest. Projektis osalemine ei too riigikantseleile kaasa kulusid, seda algatust veavad välised partnerid," selgitas Kasemets.

"Riigikantselei üheks tegevuseesmärgiks on ka avatud valitsemise toetamine. Rahvakogud on enamuses riikides kasutatav inimeste kaasamise ja arutelu formaat, mida väliste partnerite eestvedamisel ka Eestis kasutatakse. Projektis kasutatakse inimeste aruteludes OECD metoodikat," sõnas ta.

"Kodanike paneelide kaudu inimeste arvamuse küsimine ei tähenda küll kuidagi, et kriisivalmidus ja majandus ei oleks riigikantselei peamised prioriteedid," lisas ta.

Rahvakogu: hea elu ei teki iseenesest

"Hea elu ei teki iseenesest. See sünnib kogukondlikult," seisab rahvakogu kodulehel. ""Hea elu rahvakogu" on üleriigiline sündmus, mis toob viiel päeval augustist septembrini kokku eriilmelised eestimaalased, et üheskoos mõelda, kuidas suunata meie ühiskonda inimeste ja looduse heaolule."

"Rahvakogu aitab tugevdada ühist tahet kestlikeks muutusteks, tuues otsuste juurde igapäevaste elanike hääled. Rahvakogu toimub parima teadmise, põhjalike arutelude ja ühismeelele jõudmise pinnalt – luues sel viisil eeskuju teistele otsustamistele. Sellepärast ongi rahvakogu demokraatia pidupäev," kirjutab rahvakogu.

"Hea elu rahvakogu eesmärk on võimendada eri algatuste mõju alternatiivsete majandusmudelite aruteluks ning poliitikakujunduse suunamiseks. Sel aastal toimub mitmeid algatusi me ühise tuleviku kujundamiseks. "Hakkab looma!" unistamistalgutel saab augusti keskpaigani tulevikuunistusi jagada, oktoobris arutletakse Tasaarengu Eesti ja Biotoopia konverentsil "Elu kasvujärgses Eestis" ja novembris avalikustab Rohetiiger tasakaalus majanduse kontseptsiooni Eestile," seisab rahvakogu kodulehel.

Varasemad rahvakogud on käsitlenud rohealasid kliimamõjude leevendamisel ja säästvat liikuvust Tartus

"Hea elu rahvakogu" on järjekorras kuues rahvakogu Eestis, samas teine üleriigiline. 

"Varasemad rahvakogud on käsitlenud Tallinna rohealasid kliimamõjude leevendamisel (2023), säästvat liikuvust Tartus (2022), noorte hinnangut Ida-Virumaa õiglasele üleminekule (2021), metsandust (2019) ning erakondade rahastamist ja valimisi (2013). Tänu 2013. aastal toimunud rahvakogule tekkis meil rahvaalgatusõigus parlamendile ja lihtsustus erakonna loomine," seisab kogu veebisaidil. 

"Rahvakogud on levinud viis keeruliste küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks nii Euroopa Liidus kui ka riiklikul ja kohalikul tasandil üle maailma," sedastab leht.

2023. aastal arutas rahvakogu Tallinna rohealade muutmist kutsuvaks tervikuks

"Olles Euroopa Roheline Pealinn, katsetas Tallinn 2023. aasta oktoobris ja novembris esmakordselt kliimateemalist rahvakogu kui uuenduslikku kodanike kaasamise viisi. Tallinna rahvastikust läbilõike moodustanud 45 elanikku kogunes viiel päeval kolme nädalavahetuse jooksul, et arutada selle üle, kuidas muuta pealinna rohealad kutsuvaks tervikuks. Rahvakogu toimus eesti, vene ja inglise keeles," kirjutab kogu.

2022. aasta aprillis-mais toimus Tartu esimene kliimakogu säästva liikuvuse teemal. Osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast (nn mini-Tartu), kes moodustasid läbilõike Tartu linna elanikest, arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja emakeelt, märgib kogu.

"Tartu kliimakogu päevad said disainitud nii, et individuaalne arvamus ja kogemus rikastus rühmaaruteludes ning muutus lõpuks kollektiivseks ettepanekuks. Kliimakogus osalejad panustasid elanikena oma elukogemuse ja väärtustega, neilt ei eeldatud eksperdiks olemist ega selleks muutumist," sedastab leht.

Toitlustus on tagatud ja osaluse eest makstakse päevaraha

Veebilehel märgib kogu, et osalemine on tasuta ja toitlustus on tagatud kogunemise päevadel. Toimumiskohad paiknevad kogu Eestis, reisikulud kompenseeritakse ja osaluse eest makstakse päevaraha.

Rahvakogu toetab Euroopa Liit ja Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskus ESTDEV Mondo projektist NOPLANETB. Kaasrahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja Demokraatiakeskus. Sisu eest vastutab DD Demokraatiakeskus ning seda ei saa ühelgi juhul käsitleda Euroopa Liidu või ESTDEV seisukohana, märgib kogu,

Kogukondi võimestav otsustusviis

"Rahvakogu on arutleva demokraatia formaat, kus otsuseid teeb läbilõige ühiskonnast ehk miniavalikkus. Kuna rahvakogu lähtub parimast teadusest, kasutab kollektiivset tarkust ning jõuab ühismeelele, on see kodanikke ja kogukondi võimestav otsustusviis," kirjutab kogu. 

"Rahvakogusid peetaksegi demokraatiauuendajate seas üheks mõjusamaks formaadiks, kuna kollektiivse tarkuse jõul on leitud lahendusi paljudele pikaajalistele või esmapilgul tupikseisus tunduvatele ühiskondlikele teemadele," seisab kogu lehel.

Rahvakogud üle maailma arutavad kliimameetmeid, kodutuse ennetamist ja rikkuse ümberjagamist

Maailmas toimub rahvakogusid aina enam avaliku sektori tellimusel kliimameetmete üle otsustamiseks, linnades elukeskkonna parandamiseks ning ka koolides, muuseumides ja teistes haridusasutustes pehmematel teemadel, kirjutab kogu.

"Püsiv rahvakogu on näiteks Pariisi linnas, kus mini-Pariis koostas hiljuti määruse kodutuse ennetamiseks ja leevendamiseks megalinnas. Brüsselis ja Milanos seirab alaline rahvakogu linna kliimapoliitika elluviimist," kirjutab kogu. "Rahvakogu kasutatakse ka rikkuse ümberjagamisel: nt Austrias erafondi rahade suunamiseks ja Norras naftarikkuse suunamise üle otsustamiseks."

"Euroopa Liidus on rahvakogud (citizen panels, citizen forums) muutunud püsivaks viisiks, kuidas olulistel teemadel tavakodanikke otsustamisse kaasata. Sel aastal on toimunud rahvakogu euroliidu eelarve teemal, tulemas on noorte rahvakogu elurikkuse teemal ning seejärel põlvkondadevahelise sideme teemaline rahvakogu," sedastab koduleht.