Riiklik lepitaja: majandusminister lammutab veerand sajandit toiminud süsteemi
Riikliku lepitaja Meelis Virkebau hinnangul on majandusministeeriumi algatatud eelnõu panna riikliku lepitaja ülesanded õiguskantslerile kahetsusväärne ja ebaõnnestunud, sest lammutab veerand sajandit toiminud tõhusa kollektiivsete töötülide lepitamise süsteemi.
ERR-i portaal kirjutas esmaspäeval, et majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõu, millega antakse riikliku lepitaja ülesanded üle õiguskantslerile.
Virkebau leiab, et eelnõuga jäetakse tööturu osapooli esindavad tööandjate ühendused ja ametiühingud ilma õigusest leppida kokku riikliku lepitaja kandidaat ning teiseks kaotatakse pädevusnõue riiklikule lepitajale.
Kõik see hävitab usalduse lepitusmenetluse vastu ja annab tunnistust, et eelnõu algataja ei tea või ei saa aru, et kollektiivse töötüli olemus on huvide konflikt, mitte õigusvaidlus, tõdes riikliku lepitaja kantselei kolmapäeval majandusministeeriumile saadetud kirjas.
"Selle eelnõu sõnum tööandjatele ja töötajatele on selge ja ühemõtteline – teie arvamus riiki ei huvita ning poliitikud ja ametnikud otsustavad ise, mis teile kasulik on," selgitas Meelis Virkebau. "Tegelikult ei vaidle tööandjad ja ametiühingud lepitusmenetluse käigus õigusküsimustes, vaid murravad piike töötingimuste, eelkõige palga, tööaja ja puhkuste üle."
Riikliku lepitaja kantselei hinnangul on eelnõu ilmselt vastuolus põhiseadusega ning rikub ka rahvusvahelise tööõiguse sätteid.
"On kurb näha, et majandusministeerium peab õiguskantsleri kantseleid piltlikult öeldes kõigesööjaks, kellele ta võib oma kulude kärpimise nimel lisada põhiseaduses sätestatud ülesannetele suvalisi kohustusi, mil pole õiguskantsleri tegevusega mingit sisulist puutumust," märkis Virkebau.
"Sama hästi võiks kollektiivsete töötülide lahendamise kohustuse panna näiteks olümpiakomiteele, kellel kindlasti on praktilisi kogemusi huvikonfliktide lepitamisel, isegi kui need pole seotud töösuhetega."
Toimetaja: Urmet Kook