Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et riikliku lepitaja ülesannete üleandmine õiguskantslerile aitab tõsta kollektiivsete töötülide lahendamise kvaliteeti ja efektiivsust tulenevalt õiguskantsleri kantselei suuremast võimekusest. 

Riikliku lepitaja kantselei koosseisus on lisaks lepitajale kaks inimest (lepitaja nõunik-asetäitja ja kantselei juhataja), õiguskantsleri Kantseleil on ka näiteks eraldi haldus- ja õigusteenistus, võimaldades lepitusmenetlustes suuremat tuge.

Samuti tuuakse seletuskirjas välja lepitusmenetluste väike arv - 2021. aastal kolm, 2022. aastal kuus ja 2023. aastal kaks menetlust. Seetõttu pole eelnõu algataja hinnangul mõistlik hoida riikliku lepitaja kantseleid eraldiseisva üksusena.

Seejuures on õiguskantsleri ja riikliku lepitaja funktsioonides olulisi sarnasusi - õiguskantsler on sarnaselt riikliku lepitajaga rangelt apoliitiline institutsioon, kelle ülesanne on seista selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused on kooskõlas põhiseadusega ning inimeste põhiõigused ja vabadused, sh ühinemisvabadus, on kaitstud.

Seega on õiguskantsleri ja riikliku lepitaja funktsioonides olulisi kokkupuutekohti ja sarnasusi ning riikliku lepitaja tegevus sobib õiguskantsleri kantselei juurde, märgitakse dokumendis.

Sarnaselt viimasel ajal üsna tavaks saanud praktikale on 16. septembril välja saadetud dokumendis kooskõlastusteks ja arvamuste avaldamiseks antud väga napp aeg - need tuleb saata 18. septembri jooksul.

Riiklikul lepitajal tuleb 2025. aasta 1. aprillil jõustuvate riikliku lepitaja ülesannete ümberkorraldamisega seotud toimingud teha ära 31. märtsiks 2025.

Samuti täiendatakse seadust põhimõttega, mille kohaselt makstakse 2025. aasta 31. märtsi seisuga ametisse nimetatud riiklikule lepitajale seoses tema ülesannete üleandmisega õiguskantslerile hüvitist riikliku lepitaja ühe kuu keskmise ametipalga ulatuses. 

Rahandusministeeriumi andmetel (kõrgemate riigiteenijate ametipalgad alates 1. aprillist 2024) on riikliku lepitaja töötasu 4817 eurot.

Riiklik lepitaja on praegu Meelis Virkebau, tema asetäitjana töötab endine ametiühingujuht Harri Taliga. Kantselei kolmas töötaja on kantselei juhataja Tiia Kiin.