Septembri alguses haigestus Lätis difteeriasse ehk ägedasse kurgutõppe kolm last ja üks täiskasvanu. Nelja-aastase poisi elu ei õnnestunud tohtritel päästa. Pere oli nakkuse saanud kodumail ning vanemad olid vaktsineerimisest keeldunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis diagnoositi viimati difteeria 2001. aastal, aga kuna vaktsineerituse tase on aasta aastalt langenud, on kasvanud ka risk haiguse tagasi tulekuks.

"Laste vaktsineeritusega meil ei ole olukord kõige parem. Kui me räägime nüüd konkreetselt difteeriast, siis hõlmatus alla üheaastastel on ca 70 protsenti, pisut üle selle. Kaheaastastel on see natukene parem, pisut üle 80 protsendi ja seitsmeaastastel lastel on hõlmatus paraku päris väike, 60 protsendi juures," ütles terviseameti teenuse juht Juta Varjas.

Difteeria puhul peaks karjaimmuunsuse jaoks olema vaktsineeritud 95 protsenti lastest ja Eestis on see nii vaid Hiiu- ja Jõgevamaal. Ka leetrite, mumpsi ja punetiste puhul on karjaimmuunsuseks vaja 95-protsendilist hõlmatust, kuid kaheaastastest lastest on vaktsineeritud 84 protsenti lastest, maakondadest on soovituslik vaktsineerituse tase olemas Hiiu- , Jõgeva ja Raplamaal.

Tänavu on läkaköhasse haigestumine kasvanud pea 11 korda, selle haiguse puhul peaks vaktsineeritus olema 90 protsenti, aga on 83,5 protsenti. Soovituslik hõlmatus on läkaköha suhtes olemas vaid Tartu- ja Raplamaal.

"Me ju vaktsineerime nende haiguste vastu, mille vastu me vaktsineerime, sellepärast, et neid haigusi me ravida ei saa või ravi on väga halb või väga raske nagu näiteks papilloomiviirusest tekitatud emakakaela või muud vähid. Vähiravi on ju väga raske ja vaktsineerimine on nii palju lihtsam. Kui oleks mingid lihtsad, hästi ravitavad haigused, siis keegi ei hakkaks vaktsiini välja töötamisega vaeva nägemagi," rääkis perearst Piret Rospu.

Rospu sõnul tuleb vaktsineerimisest keeldujaid tasahilju juurde, kaitsepookimine jäetakse pooleli või loobutakse nooremate laste vaktsineerimisest. Keeldumist põhjendatakse internetist leitud infoga.

"Autismimüüt ei ole kuhugi kadunud, aga ka aktiivsus-tähelepanu häireid, laste meeleoluhäired, ärevushäired, seedehäired, allergiad, kõik probleemid, kõige igapäevasemad probleemid, mis lastel võivad olla, üritatakse vaktsiinidega siduda," sõnas Rospu.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud lapsevanemad kaalusid vaktsineerimise otsust enne selle langetamist.

"Väga palju kõhklusi ja kahtlusi oli, aga samas alternatiivsemaid variante ei tundunud olema palju paremaid," ütles lapsevanem Kaspar.

Mehe sõnul on tema tutvusringkonnas peresid, kes oma lapsi ei ole vaktsineerinud. Neid teab ka viiekuuse tütre ema Raushan.

"Peamiselt on neil usulised põhjused, et see ei ole jumalale meelepärane, kui lapsed on vaktsineeritud, peamiselt usulistel põhjustel," rääkis ta.