Sõja 939. päev: Zelenski teatas Ukraina võiduplaani valmimisest
Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles president Volodõmõr Zelenski kolmapäeva õhtul. Järgmisel nädalal New Yorki suunduv Zelenski kohtub seal nii Joe Bideni, Kamala Harrise kui tõenäoliselt ka Donald Trumpiga.
Oluline neljapäeval, 19. septembril kell 21.02:
- Zelenski teatas oma võiduplaani valmimisest;
- Zelenski kohtub USA-s Bideni ja Harrisega ning võib kohtuda ka Trumpiga;
- ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku;
- Indias toodetud laskemoon on jõudnud Ukraina kätte;
- Saksamaa annab Ukrainale veel 400 miljonit eurot sõjalist abi;
- Šveits toetab Ukrainat 58,7 miljoni frangiga;
Zelenski: meie võiduplaan sai valmis
Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles president Volodõmõr Zelenski kolmapäeva õhtul.
"Täna võib juba öelda, et meie võiduplaan on täielikult ette valmistatud – kõik punktid, kõik põhirõhud ja vajalikud lisad koos detailidega. Kõik on välja töötatud. Praegu ei ole ega saa olla alternatiivi õiglasele rahule. Pole ruumi sõja külmutamisele ega muudele manipulatsioonidele, mis lihtsalt viivad Venemaa agressiooni järgmisele etapile. Ei ole ega saagi olla alternatiivi," rääkis Ukraina president oma igaõhtuses videopöördumises.
Zelenski rõhutas samuti, et Ukraina vajab usaldusväärseid ja pikaajalisi julgeolekutagatisi.
USA ametiisikud on näinud president Zelenski võiduplaani ja usuvad, et see on strateegia, mis võib toimida, vahendas portaal Unian Ameerika Ühendriikide ÜRO suursaadiku Linda Thomas-Greenfieldi sõnu teisipäevasel pressibriifingul.
Zelenski ütles esmaspäeval, et esitab plaani liitlastele järgmisel nädalal. Strateegia üksikasju pole avalikkusele avaldatud.
Thomas-Greenfield kinnitas, et USA on plaaniga juba tuttav: "Oleme näinud president Zelenski rahuplaani. Me arvame, et see näeb ette strateegia ja plaani, mis võib toimida."
Thomas-Greenfield lisas, et Ühendriigid loodavad järgmisel nädalal ÜRO 79. istungjärgu ajal Zelenski plaani maailma liidritele ÜRO Peaassambleel New Yorgis tutvustada.
Kuigi plaani sisu pole veel avalikustatud, siis toonitas Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak teisipäeval, et see ei sisalda mingil viisil territooriumi loovutamist Venemaale.
Venemaa rünnakus vanadekodule sai surma üks inimene
Venemaa jätkab Sumõ oblasti elanike terroriseerimist ning ründas seekord piirkonnas asuvat vanadekodu. Ukraina siseministeerium teatas, et Venemaa rünnaku tõttu hukkus üks inimene ja vigastada sai vähemalt 12 inimest.
Võimude teatel elas vanadekodus 211 inimest. Venemaa rünnaku käigus hävis osaliselt kaks korrust, kokku evakueeriti 147 inimest.
Zelenski kohtub USA-s Bideni ja Harrisega ning võib kohtuda ka Trumpiga
Järgmisel nädalal ÜRO Peaassamblee avaistungile New Yorki suunduv Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtub seal USA presidendi Joe Bideni, asepresidendi ja demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrisega ning võib kohtuda ka vabariiklaste presidendikandidaadi, ekspresident Donald Trumpiga.
"Asepresident Kamala Harris peaks järgmisel nädalal Washingtonis kohtuma Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskyga," teatas uudistekanal CNN informeeritud allikatele viidates.
Samal ajal ei välistanud ka Trump kohtumist Zelenskiga järgmisel nädalal New Yorgis. "Tõenäoliselt jah," vastas ta ajakirjanikele, kui temalt selle kohta küsiti.
Väljaanne Bloomberg teatas, et Ukraina liider plaanib esitada oma plaani Ukraina konflikti lõpetamiseks president Bidenile septembri lõpus ÜRO Peaassamblee kõrval toimuval kohtumisel. Zelenski ütles augustis, et soovib tutvustada plaani nii Bidenile, kui ka Harrisele ja Trumpile.
Kui Trump ja Zelenski vestlesid juulis telefoni teel, pole nad pärast Trumpi ametiaega 2017–2021 näost-näkku kohtunud.
Viimastel kuudel on Trumpiga kohtunud ka mõned teised maailma liidrid, kes on külastanud USA-d tippkohtumiseks president Joe Bideniga.
Trump on korduvalt kirjeldanud USA abi Ukrainale raha raiskamisena ja on keeldunud ütlemast, et soovib Ukraina võitu.
Trump peaks esinema nädalavahetusel koos Poola presidendi Andrzej Dudaga Pennsylvania lahinguväljal toimuval üritusel.
Väljaande Bloomberg allikad ütlesid, et Zelenski nõuab oma visiidi ajal USA-sse Ukraina vastuvõtmist NATO-sse ja Euroopa Liitu, majandus- ja julgeolekulepinguid, aga ka relvatarnete jätkamist.
Kõrgetasemelised kohtumised ÜRO Peaassambleel toimuvad sel aastal 24.-30. septembrini.
ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku
Ukraina löögid Venemaa tagala logistikaobjektide vastu avaldavad okupantidele laialdast survet ning mõjutavad nende pealetungi kogu lahinguväljal, leiab USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW).
ISW analüütikud meenutasid, et 2022. aasta suvel ründasid ukrainlased mobiilsetest raketisüsteemidest Himars lastud rakettidega Ukraina aladel asuvaid Venemaa laskemoonaladusid ja see sundis vaenlast oma arsenali hajutama ning vaenlase logistika efektiivsus vähenes.
Ekspertide hinnangul võivad Ukraina relvajõudude rünnakud Venemaal asuvatele laskemoonaladudele, kui need on oma olemuselt ja mastaabilt sarnased kolmapäeva varastel tundidel toimunud rünnakule Toropetsis, sundida okupante samalaadset otsust tegema varude ümberkorraldamiseks ja hajutamiseks.
"Piirangute kaotamine lääne süsteemide kasutamiselt ja Ukraina enda kauglöögivõime arendamine võib lubada Ukraina relvajõududel selliseid vaenlase haavatavusi tõhusamalt ära kasutada," seisab ISW ülevaates.
Ööl vastu kolmapäeva jäi Ukraina droonirünnaku alla Venemaa Tveri oblastis Toropetsis asuv laskemoonaladu. Selle tagajärjel puhkes hoidlas tulekahju ning seal asunud laskemoon, lennukipommid ja raketid hakkasid plahvatama. Linnast evakueeriti suur osa elanikke.
Laokompleksi iga üksik hoidla mitmekümnest mahutas kuni 240 tonni laskemoona.
Info- ja konsultatsioonifirma Defence Express direktori Serhi Zguretsi hinnangul sattus rünnaku alla vähemalt 60-70 hoidlat, kus paiknes erinevatel hinnangutel kuni 30 000 tonni erinevat laskemoona.
Ukraina kaitseväe allikate sõnul hoiti laos rakette Iskanderi taktikalistele raketisüsteemidele, Totška-U taktikalistele raketisüsteemidele, liugpomme ja suurtükimoona.
ÜRO missioon: Vene rünnakud Ukraina elektrivõrgule rikuvad tõenäoliselt humanitaarõigust
Venemaa õhurünnakute kampaania Ukraina energiataristule rikub tõenäoliselt rahvusvahelist humanitaarõigust, teatas ÜRO järelevalveorgan neljapäeval. Venemaa on oma kaks ja pool aastat kestnud sissetungi jooksul tulistanud Ukraina elektritootmis-, ülekande- ja jaotusrajatiste pihta sadu rakette ja droone.
"On põhjendatud alust arvata, et Ukraina tsiviilotstarbelise elektri- ja soojuse tootmis- ning ülekandetaristu kahjustamise või hävitamise sõjalise kampaania mitmed aspektid on rikkunud rahvusvahelise humanitaarõiguse aluspõhimõtteid," seisis raportis, mille koostas ÜRO inimõiguste seiremissioon Ukrainas (HRMMU).
HRMMU keskendus oma aruandes üheksale õhurünnakute lainele ajavahemikus 2024. aasta märtsist augustini. Missiooni liikmed on külastanud seitset rünnakutes kahjustatud või hävinud elektrijaama, samuti 28 rünnakutest mõjutatud kogukonda.
Kiievi sõnul on tema energiasüsteemi sihikule seadmine sõjakuritegu ning Rahvusvaheline Kriminaalkohus on väljastanud nelja Vene ametniku ja sõjaväelase vahistamismääruse tsiviilenergia infrastruktuuri pommitamise eest.
Moskva sõnul on elektritaristu seaduslik sõjaline sihtmärk ja lükkas oma ametnike vastu esitatud süüdistused ebaolulistena tagasi.
Saksamaa annab Ukrainale veel 400 miljonit eurot sõjalist abi
Saksamaal on kavas pingelisest eelarvest hoolimata anda Ukrainale sel aastal veel 400 miljonit eurot sõjalist abi, selgub neljapäeval AFP nähtud rahandusministeeriumi dokumendist.
Saksamaa andis neljapäeval Ukrainale üle veel ka 22 Leopard 1 A5 tanki, 61 000 155 mm mürsku, kolm liikursuurtükki Gepard koos varuosadega ja muud varustust.
Lisaks hõlmab saadetis droone, õhuseireradareid, maastureid, soomusmasinaid ja sillapaigaldustanki.
India laskemoon on Moskva protestist hoolimata Ukraina kätte jõudnud
Indias toodetud suurtükimoon on hoolimata Venemaa protestidest jõudnud Ukraina relvajõudude kätte, selgus India ja Euroopa riikide valitsus- ja kaitsetööstuse ametnike antud infost, mida Reuters vahendas.
India on Venemaa partnerina säilitanud Moskvaga tihedad majandus- ja diplomaatilised sidemed ka pärast 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulist sõda Ukrainas. 2023. aastal tõusis kahepoolne kaubavahetus ajaloolistesse kõrgustesse.
India on avalikult öelnud, et ei ole Ukrainale suurtükimürske saatnud ega müünud, kuid paljud allikad ütlesid Reutersile, et New Delhi ei ole ka midagi teinud, et takistada tarneid Euroopa riikidesse, kust laskemoon saadetakse edasi Ukrainasse.
Reutersi andmetel on Indias toodetud mürsud jõudnud Euroopa kaudu Ukrainasse juba üle aasta.
Kolm India ametnikku rääkis Reutersile, et Kreml on tõstatanud selle teema vähemalt kahel korral, viimati juulis välisminister Sergei Lavrovi kohtumisel India kolleegiga.
Teiste allikate sõnul tuleb Indiast vaid väga väike osa Ukrainas kasutatavast laskemoonast. Ühe ametniku hinnangul moodustab see sõja algusest saadik alla protsendi Ukrainasse imporditud moonast.
Reutersile ei ole teada, kas Euroopa partnerid müüvad India laskemoona Kiievile või annetavad, kuid riikide hulgas, mille kaudu see Ukrainasse jõuab, on Tšehhi ja Itaalia.
Tšehhi tegi aasta algul, kui USA abi viibis, algatuse hankida koos teiste riikidega ühiselt Ukrainale laskemoona.
Tšehhi välisminister Jan Lipavsky ütles juulis The Kyiv Independentile, et algatusega saadi raha 500 000 mürsu tarvis ja aasta lõpuks loodetakse rahastada veel 300 000.
Tšehhi algatust on rahaga toetanud Saksamaa, Taani, Portugal, Kanada ja Holland.
Saksa väljaanne Der Spiegel teatas, et ka Saksamaa peab läbirääkimisi Indialt laskemoona ostmiseks.
India peaminister Narendra Modi külastas 23. augustil Kiievit, kuid oli mõni nädal varem käinud visiidil Moskvas ja kohtunud Vene diktaatori Vladimir Putiniga.
Šveits toetab Ukrainat 58,7 miljoni frangiga
Ukraina ja Šveits allkirjastasid koostöömemorandumi Ukraina oblastite arendamiseks ja digitaliseerimiseks, mille raames annetab Šveits Ukrainale 58,7 miljonit franki (62,5 miljonit eurot).
Memorandumile kirjutasid alla Ukraina digipöördeminister Mõhhailo Fjodorov ja Šveitsi suursaadik Ukrainas Felix Baumann.
"Aastatel 2024-2028 eraldab Šveits oma arengu- ja koostööagentuuri (SDC) kaudu 58,7 miljonit Šveitsi franki. Projektid viib ellu Ida-Euroopa Sihtasutus," seisis avalduses.
Memorandumi raames jätkatakse digitaliseerimisega seotud jõupingutusi tervishoiu, hariduse, e-notari, humanitaardemineerimise ja muudes valdkondades. Samuti suunatakse osa vahenditest riikliku statistikateenistuse uuendamisse.
Lisaks lähevad vahendid eesliinikogukondade digitaalseks arendamiseks ja täiemahulisest sõjast mõjutatud ukrainlaste – riigisiseselt ümberasustatud isikute, puuetega inimeste ja deokupeeritud piirkondade elanike – toetamiseks.
Šveits on alates 2015. aastast eraldanud Ukraina digitaliseerimise arendamiseks juba üle 30 miljoni frangi. Koos partneritega on käima lükatud e-riigiteenuste portaal Diia, ellu viidud on riigi statistikatalituse reform, käimas on Mrija projekt ja kümned muud elektroonilised riigiteenused.
Nagu teatatud, siis jätkavad Ukraina ja Šveits olemasolevate ühisprojektide elluviimist põllumajandusvaldkonnas ja uurivad põllumajanduse taastamist eesliinivööndites.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1130 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 638 140 (võrdlus eelmise päevaga +1130);
- tankid 8705 (+14);
- jalaväe lahingumasinad 17 093 (+13);
- suurtükisüsteemid 18 177 (+23);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1189 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 947 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 328 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 15 417 (+63);
- tiibraketid 2592 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 839 (+55);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 3109 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots, Karl Kivil
Allikas: BNS, Reuters, Interfax, The Kyiv Independent
