Siseministeerium jättis kliimaseaduse kooskõlastamata ja tõi põhjenduseks hulga seaduseelnõus esinevaid probleeme. Siseminister Lauri Läänemetsa allkirjastatud dokumendi kohaselt on eelnõu suhestumine teiste keskkonnavaldkonna seadustega äärmiselt ebaselge.

Samuti toob kiri välja, et eelnõu eesmärk ei saa olla mingi tegevuse tegemine, vaid selleks peaks olema tulemuse saavutamine.

"Selgemini hoomatav oleks, kui eesmärgiks oleks eelnimetatud meetmete võtmisega saavutatav tulemus, mitte meetmete võtmisesse panustamine kui tegevus. Selgemaks ei tee olukorda ka seletuskiri, kus on kajastatud erisisulised eesmärgid," sedastas Läänemets.

"Nimelt on seletuskirja lehekülje kolm kohaselt eelnõukohase seaduse eesmärk luua alus kliimakindlaks majanduseks ning luua konkurentsivõimelise majanduse eeldused. Seejuures ei ole ei eelnõus ega seletuskirjas selgelt avatud, mis täpselt on kliimakindel majandus, millele alus luuakse," märkis minister.

Kliimaseaduse eelnõu on siseministeeriumi hinnangul valdavalt üldsõnaline ja deklaratiivne ning koosneb suuresti valdkonna üldpõhimõtetest ja juhistest avalikule sektorile poliitikakujundamiseks, mistõttu ei vasta see hea õigusloome nõudele. Seejuures ei ole eelnõus sisalduvad põhimõtted isegi koos seletuskirjaga hästi mõistetavad.

"Lisaks on küsitav sellise peamiselt avalikule sektorile suunisena mõeldud regulatsiooni seadusena sätestamise vajadus," teatas siseminister.

Lisaks leiab siseministeerium, et seaduseelnõu seletuskiri on mõnedes punktides märksa detailsem kui eelnõu ise, kuid üksnes seletuskirjas käsitletud tegevused ei ole siduvad ega oma õiguslikku tähendust.

"Seega jääb arusaamatuks, millise eesmärgiga on üleüldse selline detailne info seletuskirja lisatud," tõdes Läänemets.

Veel puuduvad eelnõus siseministeeriumi teatel kavandatud muudatuste elluviimiseks vajalikud eriseaduste muudatused. Üldiste kohustuste asemel peaks muudatusi kajastavad regulatsioonid kliimaseaduse eelnõuga ka asjakohastes seadustes kehtestama.

Lisaks peaks eelnõu selgelt välja tooma, kellele selle seadusena jõustumine mingeid õigusi ja kohustusi kaasa toob, kuid eelnõust see üheselt ei selgu.
"Ka jääb vastuseta küsimus, kas ja millises ulatuses on isikutel kaebeõigus, kui mõni nimetatud adressaatidest ei käitu kooskõlas eelnõus sätestatud põhimõtetega," märkis Läänemets.

Lisaks tõi ministeerium välja, et need põhimõtted peaksid olema kohtutele tõlgendamissuuniseks, kuid kuna eelnõuga ei täiendata haldusmenetlusseadust ega kohtumenetluse seadustikke selle kohta suuniseid sisaldavate normidega, ei ole neil normidel kavandatud mõju.

Eelnõu suurendab märgatavalt riigiasutuste koormust

Puuduvad ka normid, kuidas eelnõus paika pandud eesmärkide täitmise järele valvatakse, ning ehkki eelnõu on plaanitud raamseadusena, mis valdkonda märkimisväärselt mõjutab, pole seal põhjalikku mõjuhinnangut.

"Muu hulgas suurendab eelnõu kahtlemata märgatavalt riigiasutustele koormust. Seda ei ole mõjuhinnangus aga üldse käsitletud. Eelnõu jõustumisel peab kogu avalik sektor muu hulgas investeeringute ja eelarvete planeerimisel arvestama kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkidega. Seega tuleb ilmselt eelarve planeerimisel arvestada sellega, et soetused lähevad kallimaks. Samas ei ole esitatud materjalide põhjal võimalik ka üldiselt hinnata, et milline muudatuste mõju asutusele tegelikult on," nendib siseminister.

Ka on eelnõus jäetud kajastamata mõjuga, mis tekib sõidukiparkide fossiilkütustelt üleminekul, näiteks tõi ministeerium päästevaldkonnas tekkiva vajaduse tegelda liitiumakude põlengutest põhjustatud tulekahjudega. Käsitletud pole ka seda, et liitiumakudega sõidukite ohutute parkimis- ja laadimiskohtade väljaehitamine on kallis ja nende utiliseerimine problemaatiline.

"Lisaks jääb selgusetuks, kas eelnõu tulemusel tuleks liikuda ettevalmistustes rohkem selles suunas, et suurendada päästeameti võimekust senisest enamate looduskatastroofidega toime tulla või on eesmärgiks kliimasoojenemist ja sellega kaasnevaid täiendavaid negatiivseid loodusnähtuseid üldse ära hoida," sedastab ministeerium.

Eelnõus ei ole arvestatud siseministeeriumi välja toodud vajadust, et riigi toimimise ja julgeoleku seisukohalt tähtsates valdkondades tuleb vältida sõltuvuste tekkimist Eesti julgeolekut ohustavatest tehnoloogiatest ja tarneahelatest.

"Mitmed Eesti ja liitlaste julgeolekule ohtu kujutavad riigid on võtnud eesmärgiks ära kasutada rohepöördega kaasnevat majanduse ümberkujundamist, näiteks tekitada peamiselt majanduslikke sõltuvusi, mis on ohuks Eesti ja liitlaste julgeolekule. Seega on rohepöördeks vajalike uuenduste ja arenduste puhul kindlasti vaja hinnata ja maandada ka sellega kaasnevaid riske ja ohte julgeolekule," tõdes Läänemets.

Kriitikat saab ka eelnõus ette nähtud kohustus avalikustada riigiasutuste kodulehtedel igal aastal kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise tulemused ja ülevaade nende vähendamise meetmetest. Millist lisandväärtust selline tegevus loob, ei ole siseministeeriumi hinnangul hästi hoomatav.

Ka eelnõu sätte osas, mis seab avalikule sektorile tähtajad fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks, vajab siseturvalisuse valdkond siseministeeriumi hinnangul erisust, et kalleid eriotstarbelisi sõidukeid saaks kasutada kuni nende elukaare lõppemist.

Samuti pole ministeerium rahul sellega, et hangete korraldamisel tuleks edaspidi arvestada kasvuhoonegaaside heite mõjuga, sest kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas võib riigi julgeolekuhuvi kaaluda üles kasvuhoonegaaside heite mõjuga arvestamise.

Eelnõu kohaselt peab avaliku sektori autopark olema 2035. aastaks kasvuhooneegaaside heitevaba, kuid seda, milliste toetusmeetmete abil saab sõidukeid soetada või laadimistaristut arendada, välja toodud ei ole.

"Eeltoodud põhjustel leiame, et eelnõu sellisel kujul seadusena vastu võtta ei saa ning jätame eelnõu kooskõlastamata," teatas siseministeerium.

Justiitsministeerium ilma muudatusteta kooskõlastust ei anna

Justiitsministeerium teatas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta allkirjastatud dokumendis, et kooskõlastab kliimaseaduse eelnõu ainult juhul, kui selles võetakse arvesse nende märkusi.

Sarnaselt siseministeeriumile tõdeb ka justiitsministeerium, et eelnõus eelnõus esitatud kliimapoliitilised eesmärgid ja kohustused jäävad paljuski deklaratiivseks.

"Märgime, et üksnes põhimõtetele tuginev ja eesmärgipõhine regulatsioon ei ole Eesti õiguses tavaks. Üksnes põhimõtete ja eesmärkide reguleerimine, kui reguleerimata on konkreetsed isikud ja asutused, kes mille eest vastutavad, samuti õiguslikud tagajärjed, kui pandud kohustusi ei täideta, ei moodusta seaduse toimimiseks vajalikku tervikut," teatas justiitsministeerium.

Eelnõust jääb ministeeriumi hinnangul ebaselgeks, kes ja mil määral vastutab kliimaeesmärkide saavutamise eest ning kellel millised kohustused lasuvad.

"Eelnõust ei selgu ka, mis juhtub siis, kui eelnõus sätetatud eesmärke ei saavutata. Mis juhtub, kui eelnõus sätestatud eesmärgid ei ole kooskõlas Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud või tulevikus kokku lepitavate eesmärkidega? Kas eelnõu eesmärk on sätestada Eestile EL-ga võrreldes karmimad eesmärgid või tuleks eelnõuga paika pandud eesmärke käsitleda kui Eesti seisukohti läbirääkimisel EL-s?" loetleb ministeerium kitsaskohti.

Lisaks toob Pakosta välja, et eelnõu paneb avalikule sektorile kohustuse arvestada eelnõus sätestatud kliimamuutuste leevendamise ning nendega kohanemise põhimõtete ja eesmärkidega arvestamise haldusotsuste tegemisel, kuid ei täpsusta, mil moel neid põhimõtteid peab arvestama, andes seega haldusorganitele väga laia kaalumisruumi, mis toob kaasa halduse omavoli ohu.

Eelnõu annab võimaluse võtta nende eesmärkide saavutamiseks muid asjakohaseid meetmeid, neid täpsustamata.

"Arusaamatuks jääb, kas sättega soovitakse anda haldusorganitele vabadus hakata ise eelnõus sätestatud eesmärkide huvides mistahes meetmeid välja mõtlema ja kohaldama," tõdeb ministeerium.

Eelnõu paragrahvi kohta, mille kohaselt tagab riik, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise või sidumise ja kliimasäästlike tehnoloogiate katsetamiseks vajalike tegevuslubade menetlus oleks kiire ja efektiivne, ütles justiitsminister, et sama nõue on haldusmenetluse seaduses juba olemas ning praegusel kujul sisutühi norm tuleks välja jätta.

Seadus või seletuskiri peaks justiitsministeeriumi hinnangul välja tooma, milline on valitsuse ja riigikogu otsustusõigus kliimaaruande üle ning kuidas jaotuvad nende rollid ja vastutus enne aruande avalikustamist.

Kriitikat saab ka asjaolu, et eelnõu toob kaasa ulatusliku lisakoormuse kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, kuid mõjuanalüüsis seda mõju ei kajastata.

"Palume seletuskirja täiendada selgitustega selle kohta, millised kohustused lisanduvad avalikule sektorile (nii valitsusasutustele kui ka KOV-idele) kliimaeesmärkide seire, aruandluse ja muude kohustuste näol, millised kulud nende kohustuste täitmine kaasa toob ning milliste tulude arvelt need kulud kaetakse," tõi Pakosta välja.

Kliimaministeerium avalikustas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu 5. augustil ning andis mahukale seadusele paranduste esitamiseks aega ühe kuu.

Seaduseelnõu on saanud valdavalt väga kriitilist tagasisidet. Varasemate plaanide kohaselt kavatseb kliimaministeerium esitada eelnõu valitsusele kinnitamiseks selle aasta oktoobris ja riigikogule novembris. Kehtima võiks seadus hakata tuleva aasta veebruaris.