Kliimaministeeriumis kokku pandud kliimakindla majanduse seaduseelnõu ei meeldi keskkonnakaitsjatele ega ka ettevõtjatele. Kliimaneutraalsuse suunas liikumise eesmärgid on segased ka riigisekretäri ja mitme ministeeriumi jaoks.

"Üllatav oli muidugi regionaal- ja põllumajandusministeeriumi mittekooskõlastus, kuna omalt poolt oma kooskõlastuse põllumajandus-kaubanduskoda ütles ja oli väga rahul, et nende ettepanekutega on arvestatud," kommenteeris kliimaminister Yoko Alender.

Seaduse kooskõlastamise tähtajaks laekus ministeeriumile koguni 810 ettepanekut.

"Kindlasti tagasiside on osalt väga vastassuunaline. Keskkonnakaitsjad tahaksid põlevkivitööstuse sulgeda homme, põlevkivitööstuse esindajad ei sooviks üldse riiklikke piiranguid. Riigi roll on siin panna paika realistlik plaan," sõnas minister.

Alenderi sõnul peaks seadus jõudma riigikokku novembris. Samas pole valmis isegi mõjuhinnangud.

"Mõjuhinnangutega paralleelselt töötatakse. Tuleb välja tuua seda, et kliimakindla majanduse seadus on raamseadus, sellele järgnevad mitmed muudatused olemasolevatesse seadustesse ja nende mõjusid tuleb hinnata. Samuti valdkondlikud teekaardid, mis täpsemalt panevad paika trajektoorid koos sektoritega," selgitas Alender.

Esmaspäeval tutvustas Alender kliimaseadust riigikogu majanduskomisjonile. Seaduse valmimiseks on ministeeriumi enda plaani järgi aega vaid üks kuu.

"Tuleb lasta ministeeriumil töötada. Nad vähemalt kinnitasid, et püüavad võimaluse korral arvestada. Aga nii nagu te aru saate, selle seaduse puhul on arvamusi seinast seina. Kus see kuldne keskktee on, eks ministeerium peab selle siis oma arvates leidma, siia tooma ja siis meie vaatame, kas see kuldne keskktee sobib Eestile," kommenteeris riigikogu majanduskomisjoni esimees Jaak Aab (SDE).

Komisjonil on kavas erinevad huvigrupid ka ära kuulata, ütles Aab.

Majanduskomisjoni liige, endine keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE) ütles, et seadus on väga toores.

"Kaasamisest ju räägitakse. Kaasatud küll on sinna, aga sisuliselt ei võeta neid ettevõtjate sõnumeid kuulda, mis puudutab meie Eesti majandusvõime säilimist. Me oleme väga keerulises olukorras niikuinii ja minna edasi seda teed, veel kägistada meie majandust ära, siis see ei ole kuidagi õige," rääkis Kokk.