Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul lähtutakse rahvusvahelistes organisatsioonides hääletades eranditult Eesti huvidest, millest peamine on praegu Ukraina. Maailmas on aga riike, kes üritavad lääneriikide poliitikat õõnestada väidetega, et kui Ukraina puhul ajame taga rahvusvahelist õigust ja sanktsioone, siis mujal pigistame silma kinni.

Vseviovi kinnitusel on see võte üha edukam, mida rohkem lahvatab maailmas konflikte.

"Leidsime, et meil on sedakorda otstarbekam mitte avada ennast süüdistustele maailma riikide enamuse poolt silmakirjalikkuses ja topeltmoraalis, kui asi puudutab rahvusvahelise kohtu ja ka rahvusvaheliste reeglite järgimist," lausus Vseviov.

Riigikogu väliskomisjoni liikme Eerik-Niiles Krossi arvates pole Ukraina ja Palestiina toetamise vahel jäika lineaarset seost.

"Mitte miski ei takista hukka mõistmast Venemaa kuritegusid ukrainlaste vastu, kui need on tuvastatud, siis Iisraeli kuritegusid palestiinlaste vastu ja loomulikult ka palestiinlaste kuritegusid Iisraeli vastu miskipärast see äsja vastu võetud resolutsioon üldse ei nimeta," ütles Kross.

"Tekst tõesti tasakaalus ei olnud. Selle hääletuskäitumise tasakaalustamiseks esitasime ametliku selgituse, kus me kordasime üle need elemendid, mis meie arvates olid puudu, sealhulgas terrorismi ja Hamasi ühekülgne hukkamõist," märkis Vseviov

Mitu endist välisministrit ja ka riigikogu väliskomisjoni liiget on toonud välja, et hiljuti ÜRO-s toimunud Palestiinaga seotud hääletused on viidanud kursimuutusele Eesti välispoliitikas. Varem on Eestil olnud tavaks hääletada samamoodi Euroopa Liiduga. Ühise seisukoha puudumisel vaadatakse USA poole.

"Ja kui siis mingitel põhjustel tõepoolest tundub, et ei saa ka (samamoodi) USA-ga hääletada, siis jääme erapooletuks. Seekord me oleme valinud neljanda variandi," ütles Kross.

Välisministeeriumi kinnitusel pole mustvalgelt kirja pandud poliitikat mitte kunagi olnud. Endine välisminister Sven Mikser lisas, et seekord hääletasid ka meie suurimad liitlased teineteisest erinevalt. Seetõttu ei saa Mikser päris täpselt aru ka välisministeeriumi poole lennanud kriitikanooltest.

"Kindlasti on teatud annus ka erinevaid Eesti sisepoliitilisi vaateid sellele konkreetsele konfliktile siin mängus. Mulle tundub, et mõnevõrra on tegemist tormiga veeklaasis, sest et vähemalt minul ei ole teada, et Eesti hääletamine ei seekord ega ka eelmise Lähis-Ida teemalise peaassamblee hääletuse puhul oleks tekitanud mingisugust arusaamatust, mõistmatust või nõutust meie liitlastes ja partnerites," lausus Mikser.