Põllule lubati kutseõppurid või äsja kutsekooli lõpetanud noored põllumehed kümnest riigist, kõige rohkem võistlejaid oli mõistagi Eestist.

"Üks asi on see, et noored saavad kokku ja saavad omavahel suhelda. Ja teine on hoida digimaailma juures käega katsutavat tööd, et see ära ei unune. Muidu me põldu teha ei saa. Künd on minu meelest ikkagi mullaharimise kunst, mida ei tehta nii, et ma täna tulen, panen adra maha ja olen mees valmis. Seda on vaja õppida," rääkis võistluste korraldaja Riho Kala.

Kala lisas, et noorte kündjate järelkasvu pärast Eestis muret pole. Ainuüksi tänavu tuli Olustveresse põllumeheks õppima 65 poissi ja tüdrukut.

Viljandi neiu Lisette Kask tegi võistluskündi esimest korda. "Tahaks ikka lõpuni ilusti künda ja vaadata, mis tuleb," ütles ta.

Kevadel Olustvere kooli lõpetanud Jaagup Kask Raplamaalt on künnispordiga tegelenud neli aastat. Ta oli traktori rooli taga laupäevalgi. "Algusvagu läks natuke aia taha aga lõpuvagu tuli selle eest enam-vähem," lausus ta.

Jaagupile käisid pöialt hoidmas õde ja isa, ja on ka põhjust.

"Eelnevatel aastatel on hästi läinud- kahekordne noorte ja kahekordne Eesti noortemeister. Talus järelkasvu pärast muret ei ole. Kindel mantlipärija," ütles Jaagupi isa Enn Kask.

Koolinoorte künnivõistluste peakohtunik, Eesti künniseltsi liige Taavi Võsa kiitis Eesti noorkündjate head taset.

"Eestlased on tugevad sellepärast et nii Olustvere kui Särevere koolid pingutavad, et õpilased saavad enne harjutada, ja tehnika on neil ikkagi üsna vabalt käes. Selgelt on näha need, kes on kündnud enne, need teavad täpselt, kuidas platsi peal toimetada; mis see aeg on, mida kohtunikud võiksid tahta. Ja need, kes on vähem kündmisega kokku puutunud, paratamatult ikka läheb näpp suhu aeg-ajalt," lausus Võsa.

Eesti 50. künnimeistrivõistlusi peetakse nädala pärast Vändra lähistel, kohas, kus Carl Robert Jakobson 150 aasta tagasi künnivõistluste tava algatas.