Lisaks läkaköhale on piisknakkustest suurenenud haigestumine veel pneumokokknakkusesse 58,6 protsendi võrra – aastal 2023 oli 116 haigusjuhtu ja 2024. aastal 184 haigusjuhtu.

Samuti on rohkem H. Influenzae nakkust - 2023. aastal oli 40 haigusjuhtu ja 2024. aastal 54 haigusjuhtu.

Mullusega sama on nakatumine leetritesse (kolm haigusjuhtu mõlemal aastal), mumpsi (2023. aastal kolm ja 2024. aastal neli) ja meningokokknakkusesse (2023. aastal kuus ja 2024. aastal viis).

Vähenes nakatumine sarlakitesse, tuulerõugetesse ja leegionärihaigusesse.

Mõlemal aastal pole Eestis registreeritud ühtegi difteeria ja punetiste haigusjuhtu.

HIV-i nakatumine vähenes veerandi võrra

2024. aasta kaheksa kuu jooksul avastatud HIV-nakkuse arv vähenes 23 protsendi võrra, diagnoositi kuus HIV-tõve juhtu.

Selle aasta kaheksa kuuga registreeriti 2191 puukborrelioosi juhtu ja 97 puukentsefaliidi juhtu. See on samaväärne mulluse haigestumisega.

Kõige enam puukborrelioosi registreeriti Tallinnas (547), haigestumus 100 000 elaniku kohta oli kõige suurem Saaremaal ja Hiiumaal. Puukentsefaliiti registreeriti samuti kõige enam Tallinnas, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli kõige suurem Saaremaal ja Läänemaal.

Kokku on sel aastal olnud 143 imporditud haigusjuhtude arvu. Kõige enam oli kampülobakterenteriiti ja salmonelloosi – 14 juhtumit.

Reisimisega toodi kõige enam denge palavikku – 18 juhtumit. Seda saadi muu hulgas Brasiiliast, Curacaost, Taist, Vietnamist, Maldiividelt ja Dominikaani Vabariigist.

Ahvirõugete sissetoomise oht püsib Euroopas, sealhulgas Eestis. 15. augustil teatas Rootsi esimesest ahvirõugete imporditud juhtumist. Sekundaarseid juhtumeid 5. septembri seisuga tuvastatud pole.