Regionaalminister Piret Hartman ütles juunis, et ehkki Tartu Agro soovib oma rendilepingut pikendada või maid välja osta, otsustas riik minna enampakkumise teed, pannes maad oksjonile neljas tükis 12-aastaseks lepinguperioodiks. Pärast seda, kui valitsus augustis maade enampakkumisele paneku heaks kiitis, andis peaminister Kristen Michal korralduse jätta otsus majandus- ja tööminister Erkki Keldo vastutusse.

Pärast seda pole 57 kinnisasja saatuse osas suuremat selgust tekkinud
ning maa-ameti esindajad ütlesid septembri keskel, et ettevalmistused enampakkumiseks on jätkuvalt käimas ja senini pole otsustatud, kas maa antakse enampakkumisel rendile tervikuna, tükkidena või kui mitme tükina.

Nüüd saatis aga kliimaminister Yoko Alender Keldole kirja, kus toob välja, et transpordisektori heite vähendamisel on tähtis roll biometaani kasutamisel linnaliinibussides, aga ka tööstussektoris. Tartu linnaliinibusside peamine biometaaniga varustaja on Tartu Biogaas, mida varustab toormega Tartu Agro.

Alender tõi välja, et Eestis on 2023. aasta seisuga ainult kaheksa töötavat biometaani tootmisjaama, kuid eelolevatel aastatel peaks lisanduma ka uusi.

"Selge on, et Eestis toodetud biometaani mahule on riigisisene tarbimisvajadus, kuid ülejäägi korral või parema hinnataseme juures on seda võimalik eksportida, panustades muu hulgas ka energiavarustuskindlusesse. Kriitilise tähtsusega on asjaolu, et juba opereerivad biogaasijaamad saaksid jätkata tegevust ka tulevikus. Ilma selleta on keeruline saavutada seatud kliimaeesmärke transpordisektoris," sõnas Alender.

Lisaks on Tartu Agro kasutuses oleval kinnistul tema sõnul tähtis roll ringmajandusse panustamisel ja põllumajandussektoris lisandväärtuse loomisel.

"Biometaani laialdane kasutuselevõtt võimaldab suurendada biolagunevate jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu ning parandada põllumajandusjäätmete käitlust, mille kaudu paraneksid bioväetiste omadused ja väheneksid sõnnikus ja lägas peituvate umbrohuseemnete ja patogeenide levik," põhjendas Alender.

Lisaks sisaldab biogaasi tootmisel tekkiv kääritusjääk taimetoitaineid ja tuleb ringmajanduse põhimõtetel väärtusliku orgaanilise väetisena tagasi mulda viia ning on seega kasutatav mineraalväetiste alternatiivina, aidates kliimaministri sõnul vähendada nende kasutuskoguseid.

"Eelnevast tulenevalt on otstarbekas kaaluda enampakkumise korraldamisel kinnistu jätkuvat kasutamist sihtotstarbel, mis toetab ringmajanduse kui ka kliimaeesmärkide täitmist," ütles Alender.

Tartu Agro rendileping lõpeb tuleval aastal ning ettevõte on varem teatanud, et kui maa pannakse oksjonile tükeldatuna, lõpetab see sisuliselt nende tegevuse, sest nende majandusloogika on üles ehitatud terviklikule maakasutusele.

Maatükkide osadeks jaotamise küsimus võib olla maa edasise saatuse osas otsustava tähtsusega, sest kui kõik maatükid lähevad oksjonile ühiselt, võib konkurentidel, kes selle vastu huvi tunnevad, nappida aega, et oma äriplaani nii kiiresti üles ehitada ja pangast vajalikke garantiisid saada. Väiksemate tükkide haaval maa enampakkumisele panek annaks aga võimaluse oma äri laiendada suuremale hulgale ettevõtetele.

Kasemets ja Epler eri meelt

Alendri kirja toetas ka kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, kes rõhutas samuti biogaasi tootmisega jätkamise vajadust ning seetõttu peaks maade kasutusotstarve samaks jääma.

"[Et] Seal jätkuvalt peetaks loomi, toodetakse biogaasi tootmiseks, mitte ei hakataks seal tegelema mingi muu põllumajandusliku tegevusega, näiteks viljakasvatuse või muu sellisega. See ei tähenda seda, et just Tartu Agro peaks seda tootmist ja tegevust edasi toimetama," ütles Kasemets ERR-ile.

Kasemets lisab, et  ministeerium saatis kirja küll praegu, kuid aruteludes on ka varem ministeerium biogaasi toorme olemasolu eest Tartu piirkonnas seisnud.

Riigikogu liikme ja endise keskkonnaministri Rain Epleri sõnul võiks aga enampakkumise üheks tingimuseks seada, et maa jääb põllumajanduslikku kasutusse: "Et ei juhtuks see, et taas väärtuslik põllumaa läheb mingi muud tüüpi ettevõtluse tarbeks. Küll aga kõik põllumajandustegevusest huvitatud ettevõtjad ja inimesed peaksid saama enampakkumisel osaleda ja parim võitku."

Epleri sõnul  on aga kliimaministri saadetud kiri kummaline ja välja toodud põhjendused  maa sihtotstarbe säilitamiseks ei päde: "Yoko Alendri kirja sisu on sisuliselt ühelauseline - et hea minister Keldo teeme nii, et maad jäävad Tartu Agrole. See ülejäänud jutt on pandud sinna selleks, et eksitada, et inimesed loevad, et pikk kiri, mingid kliimaeesmärgid, biometaan, Tartu bussid jne, jne ja võib-olla ei pane nii teravalt tähele, et kirjal on tegelikult mõte, et maad peaksid jääma neile kasutada, kes on neid 25 aastat kasutanud."

Kasemetsa sõnul tõlgendab Epler kirja sisu aga valesti: "Meie huvi on just see biogaasi tootmise võimekuse säilimine siis Lõuna-Eesti piirkonnas."

Taust

Praegu Tartu Agro poolt renditav maa kuulus Eesti taasiseseisvumise ajal Tartu katse-, näidis- ja riigimajandile ning riik otsustas 1990. aastatel maa õigusjärgsetele omanikele tagastamata jätta. Põllumajandusminister oli toona rahvaliitlane Aavo Mölder, hilisem Tartu Agro omanik.

1999. aastal otsustas värske põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) jätta riigi omandisse lisaks tema eelkäija, Koonderakonda kuulunud Andres Variku soovitud 90 hektarile veel 3000 hektarit maad. Padari otsusega rentis riik kõnealused maad Tartu Agrole hinnaga 10 000 krooni ehk umbes 639 eurot aastas ning rendileping sõlmiti 25 aastaks. Põllumeeste kogu teatas toona, et see rendihind oli turuhinnast ligi 30 korda soodsam.

Nende maade baasil moodustati omakorda riigimajand Tartu Agro, mis erastati selle toonastele juhtidele.