Uuringu tegi mõttekoda D Part, uuringus osales 2300 inimest. Uuring viitab, et Scholz on jäänud kahe tule vahele. Osa valijaid leiab, et riik peab Ukraina toetamisel rohkem ära tegema, teine osapool soovib hoopis rahu. 

Uuringust selgus, et vaid 11 protsenti sakslastest oli rahul sellega, kuidas valitsus on Ukraina kriisiga toime tulnud. 67 protsenti sakslastest polnud rahul. Vaid 32 protsenti vastanutest soovis, et EL annaks annaks Ukrainale suuremat toetust, 41 protsenti oli vastu. 68 protsenti ütles, et on kas mures või väga mures, et Saksamaa kaasatakse lähiaastatel Euroopas relvastatud konflikti, vahendas The Times. 

Samal ajal on Saksamaa majandus raskustes, võimuliidu toetus püsib madalseisus. Venemeelseid jutupunkte levitavad populistid kasutavad ära ühiskonnas valitsevat rahulolematust. Ida-Saksas toimunud piirkondlikel valimistel saatis populiste ka suur edu. 

Berliin üritab oma toetust Ukrainale säilitada, Saksamaa on olnud USA järel suurim Ukraina toetaja ja saatnud sinna 18 miljardi euro väärtuses relvastust. 

Saksamaa valitsus kavatseb samas järgmisel aastal poole võrra vähendada Ukraina sõjalise abi rahastamist oma eelarvest ja loodab seda kompenseerida Venemaa külmutatud vara intressidega. Ka riigi kaitse-eelarve suudab vaevu inflatsiooniga sammu pidada. 

Küsimused, kuidas Ukrainat toetada, lõhestavad jätkuvalt Saksa ühiskonda. Ida- Saksamaal soovib ligi kaks kolmandikku valijatest, et Berliin lõpetaks relvade tarnimise Ukrainale. Võimuliidus süvenevad aga erimeelsused. 

Mõttekoja Democratic Strategy Initiative (DSI) juht Benjamin Tallis ütles, et segadused vähendavad Saksamaa pühendumust Ukrainale ja Zeitenwende'le (Scholzi lubatud pööre julgeoleku- ning välispoliitikas) üldiselt.

"Nüüd üritab Scholz kasutada liidumaa valimisi ettekäändena, et sundida Kiievit läbirääkimistele ja võib toetust veelgi kärpida," ütles mõttekoja Democratic Strategy Initiative (DSI) juht 

Scholzi liitlased leiavad, et ta on jäänud pistrikute (jõulisema suuna toetajad) ja rahutuvide vahele ja järgib keskteed, mille eesmärk on anda Ukrainale nii palju abi, ilma Venemaad liigselt provotseerimata. 

Hiljutine uuring aga viitab, et Scholzi tegevusega pole peaaegu keegi rahul. Paljud valijad ei saa ka aru, mida  Zeitenwende endast kujutab. 

"Meil on viimastel aastatel olnud nii palju  Zeitenwende'sid, hariduspoliitikas, immigratsioonis ja pandeemia vallas. Millisest Zeitenwende'st me praegu tegelikult räägime?" rääkis üks SPD valija.