Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Solingenis, mis on kuulus oma ajaloolise noatööstuse ja kvaliteetsete terariistade tootmise poolest, pussitas Süüria päritolu varjupaigataotleja 23. augustil mitu inimest surnuks. Veretöö toimepanija oli varem varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud ja ootas maalt välja saatmist. Juhtum tõi taaskord teravalt esile radikaliseerumise ja äärmusluse probleemi Saksamaa varjupaigasüsteemis.

Tragöödia pälvis suurt tähelepanu, kuna see toimus vahetult enne liidumaade valimisi, suurendades poliitilist survet kiireks reageerimiseks. Juhtum näitas, et Saksamaa praegune rändepoliitika võimaldab jätkuvalt varjupaigataotlejate seas äärmuslastel tegutseda ja varjupaigasüsteemi ära kasutada, mistõttu Saksamaa valitsus on asunud senist poliitikat karmistama.

2023. aastal esitati Saksamaal üle 330 000 varjupaigataotluse, mis moodustas peaaegu kolmandiku kõigist EL-is esitatud taotlustest. Selleks aastaks prognoositakse täiendavalt 270 000 uut taotlust. Varjupaigasüsteem on suure koormuse all, kuna riigis elab juba üle 3,5 miljoni varjupaigataotleja ja rahvusvahelise kaitse saanu.

Kuigi enamik varjupaigataotlejaid on seaduskuulekad, on Solingeni sündmused ja teised sarnased üksikjuhtumid võimelised põhjustama laialdast hirmu ja tõstma poliitilist survet karmide meetmete võtmiseks. Tekkinud olukorras on valitsusel keeruline leida tasakaalu humanitaarsete kohustuste ja julgeolekumurede vahel.

Saksa piirid kinni

Püüdes vähendada rahva hirmu ja rahulolematust ning ennetada Solingeni terrori kordumist, asus valitsus rände- ja julgeolekupoliitikat karmistama. Saksamaa on võtnud suuna piirata riiki sisenemist, vähendada varjupaigataotlejate arvu ja sotsiaaltoetusi ning kiirendada väljasaatmist.

Üks esimesi meetmeid oli piirikontrolli taastamine, mis piirab Schengeni vaba liikumise võimalusi. Algselt ajutisena kehtestatud piirikontrollid kipuvad muutuma alalisteks. Alates 16. septembrist laiendati ajutist kontrolli kõikidele Saksamaa maismaapiiridele esialgu kuueks kuuks.

Lisaks on valitsusel plaan pikendada piirikontrolle Tšehhi, Poola ja Šveitsi suunal pärast nende kehtivusaja lõppu 15. detsembril 2024. Austria piiril kehtivad kontrollid aga kuni 11. novembrini 2024, kuid ka nende pikendamine on kavandamisel.

Mitmed Euroopa riigijuhid ja eksperdid on seda otsust kritiseerinud. Poola peaminister Donald Tusk leiab, et tema riik ei vaja rangemat piirikontrolli Saksamaaga, vaid pigem rohkem koostööd. Kritiseerijate arvates võivad sellised meetmed põhjustada logistilisi raskusi ja pikendada kaupade ning inimeste liikumisaega, avaldades negatiivset mõju majandusele ja igapäevaelule.

Samuti võivad alalised piirikontrollid õõnestada Schengeni ala põhimõtteid, mis on olnud üks EL-i olulisemaid saavutusi. Pikaajalised piirangud võivad tekitada pingeid liikmesriikide vahel ning suurendada halduskulusid ja ebamugavusi piiriüleselt liikuvatele reisijatele ja töötajatele.

Kuid see samm võib olla julgeolekuolukorda arvestades põhjendatud ning muudatustega kohanetakse aja jooksul. Tšehhi siseminister Vit Rakusan leiab samuti, et suuri muutusi ei ole oodata, kuna kontrollid on juhuslikud ja paindlikud.

Kiirem ja otsustavam väljasaatmine

Teine oluline algatus Saksamaa rändepoliitikas on väljasaatmiste kiirendamine ja kuritegude künnise alandamine, mis muudab varjupaigataotlejate riigist väljasaatmise lihtsamaks.

Samuti plaanitakse parandada koostööd teiste EL-i riikidega, et suurendada nende inimeste arvu, kes saadetakse tagasi riiki, kus nad esmakordselt varjupaika taotlesid. Kolmandate riikidega, sealhulgas Moldova, Keenia ja Filipiinidega, plaanitakse sõlmida rändelepingud.

Praegune Saksamaa väljasaatmise kord on tihti aeglane ja kohmakas. 2023. aasta detsembri seisuga on väljasaatmise otsuse saanud 242 600 inimest, kellest 60 protsenti on olnud varjupaigataotlejad. Siiski on umbes kaks kolmandikku väljasaatmise juhtumitest ajutiselt peatatud mõne takistuste tõttu, sealhulgas terviseprobleemid või koolis käimine.

Neile inimestele on enamasti väljastatud nn Duldung ehk "sallivusviisa". See tähendab, et inimest ei saa koheselt välja saata, kuna seaduslikud või humanitaarsed kaalutlused keelavad selle.

See toob kaasa olukorra, kus märkimisväärne osa varjupaigataotlejatest, kes on saanud eitava vastuse, jääb Saksamaale hoolimata väljasaatmisotsusest, mis suurendab ühiskondlikke pingeid ja ohustab riigi julgeolekut.

Solingeni juhtum tõi selgelt esile, kuidas venivad väljasaatmisprotsessid võivad osutuda ohtlikuks, kuna riigis viibijate seas võib olla radikaliseerunud isikuid. Taolised juhtumid on tekitanud Saksamaal kasvavat survet väljasaatmisprotsessi tõhusamaks muutmiseks, et sarnaseid tragöödiaid tulevikus vältida.

Rahaliste toetuste vähendamine

Kolmas oluline muudatus Saksamaa rändepoliitikas on sotsiaaltoetuste süsteemi reform. Saksamaa rahandusminister Christian Lindner on rõhutanud, et toetuste vähendamine on vajalik, kuna praegune süsteem võib toimida "magnetina" migrantidele, sealhulgas potentsiaalsetele äärmuslastele.

Plaanis on lõpetada rahaliste toetuste maksmine varjupaigataotlejatele, kelle eest vastutab mõni teine EL-i riik vastavalt Dublini määrusele. Samuti vähendatakse alates 2025. aasta algusest toetusi Saksamaa enda varjupaigataotlejatele. Toetused vähenevad 13–19 euro võrra kuus, sõltuvalt taotleja isiklikest asjaoludest ja ülalpeetavate arvust.

Üksik varjupaigataotleja võib saada kuni 460 eurot kuus, samas kui vastuvõtukeskustes elavad isikud saavad 164 eurot kuus isiklike kulude katteks. Toetuste kärped puudutavad ka varjupaigataotlejate peresid.

Juba varasemalt on mitmetes Saksamaa linnades ja liidumaades lõpetatud toetuste maksmine sularahas, asendades selle kaardipõhise süsteemiga. Kaardile kantakse toetused, mida varjupaigataotlejad saavad kasutada igapäevakulutusteks, kuid kaardi omanik peab raha juurde laadimiseks igal kuul varjupaigakontorisse minema. Nii loodetakse vältida raha ülekandmist sugulastele päritoluriikidesse või teistele isikutele.

Saksa poliitika mõju Euroopale

Kuigi praegune valgusfoorivalitsus, millesse kuuluvad sotsiaaldemokraadid, vabad demokraadid ja rohelised, on astunud samme rändepoliitika karmistamiseks, leiavad opositsiooniparteid Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), et tehtud meetmed on ebapiisavad. Opositsioon väidab, et "tehtud on liiga vähe, liiga hilja ja liiga halvasti".

CDU on võrreldes 2015.–2016. aasta rändekriisi ajaga läbi teinud täieliku metamorfoosi. Toona partei toetas põgenike vastuvõtmist. CDU juht ja kantsler Angela Merkel lausus pärast miljoni põgeniku sisenemist Euroopasse kuulsad sõnad "Wir schaffen das" ehk "me saame hakkama". Praegune parteijuht Friedrich Merz aga rõhutab, et Saksamaale on tulnud liiga palju põgenikke ja nad tuleks riigist välja saata. Merzi sõnum on: "Nüüd aitab! Piisab!".

See näitab, et pärast ligi kümmet aastat alates 2015. aasta rändekriisist on ränne endiselt Saksamaa poliitika keskmes, tekitades jätkuvalt pingeid. Vaatamata erinevatele poliitikamuudatustele ja katsetele olukorda stabiliseerida, on rändeteema poliitilises debatis esmatähtis, ning ühiskonnas valitsevad teravad erimeelsused.

Solingeni traagika rõhutab, et Saksamaa rände- ja julgeolekuküsimused on endiselt lahendamata, tekitades ühiskonnas ja poliitikas sügavaid pingeid. Rändepoliitika jääb lähiajal Saksamaa poliitika keskmesse, kuna küsimused riigi võimekuse, julgeoleku ja solidaarsuse kohta ootavad jätkuvalt vastamist.

Saksamaa kui EL-i suurim liikmesriik mängib olulist rolli rändepoliitikate kujundamisel EL-is, mistõttu seal tehtud otsused kanduvad sageli edasi teistesse liikmesriikidesse. Saksamaa rändepoliitika karmistamise meetmed on EL-is murrangulised sammud, mis võivad kujundada nii EL-i kui ka liikmesriikide üldist lähenemist rände juhtimisele.

Need muudatused võivad suunata rändevoogusid väiksematesse ja vähem jõukatesse EL-i riikidesse, suurendades survet nende sotsiaal- ja varjupaigasüsteemidele. Kui Saksamaa jätkab järjekindlalt kiiremate väljasaatmiste ja väiksemate toetuste poliitikat, võib see tekitada eeskuju, mida teised liikmesriigid tunnevad vajadust järgida. See omakorda võib tekitada pingeid ja murendada EL-i ühtsust.

Õppetunnid Eestile

Eestis on siiani olnud erinev olukord. Meie väljasaatmisprotsess toimib efektiivsemalt ja enamik inimesi, kellele on määratud väljasaatmisotsus, lahkub riigist. Meie väiksem sisserände tase aitab olukorda paremini hallata, võimaldades ressursside ja menetluse tõhusamat juhtimist.

Kuigi rändeküsimustes on olnud poliitilisi vaidlusi, pole need ühiskonnas laiemat polariseerumist põhjustanud. Väiksem varjupaigataotlejate arv ja tõhusam tegutsemine on aidanud vältida sarnaseid pingeid, mis Saksamaal on tekkinud. See on võimaldanud hoida ühiskondlikku ühtsust ja ennetada konflikte, mida suur ja halvasti juhitud rändesurve võib esile kutsuda.

Seetõttu on ülimalt oluline, et Eesti ei muudaks senist rändepoliitikat, mis on võimaldanud hoida kontrolli rändevoogude üle, pakkuda tuge rahvusvahelise kaitse saajatele ning vältida julgeoleku- ja ühiskondlikke pingeid.

Alalhoidlik rändepoliitika aitab hoida tasakaalu humanitaarsete ja julgeolekualaste küsimuste vahel, tugevdades samal ajal riigi julgeolekut ja stabiilsust ning ennetades ühiskondliku polariseerumise süvenemist – mis on paljudes teistes riikides sageli rändekriisidega kaasnenud probleem.

Jätkame siis Eestis vanamoodi, nii hoiame riski madalal, et meid ei tuleks kummitama pussitajast varjupaigataotleja faktor. Meie ju saame sellega hakkama, eks.