Tõenäoline tulevane kantsler möönis 23. veebruari parlamendivalimistele eel peetud teledebatis, et Saksamaa põhiseadusesse kirjutatud niinimetatud võlapidur võib nõuda reformi, kuna USA presidendi Donald Trumpi survel võib Euroopa suurim majandus tõsta oma kaitsekulutused tõenäoliselt kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), edastas väljaanne Financial Times (FT).

Pärast seda, kui sotsiaaldemokraadist (SPD) kantsler Olaf Scholz nimetas naeruväärseks väidet, et kulutuste kärpimine ja majanduskasv võivad anda suurema kaitse-eelarve rahastamiseks kümneid miljardeid eurosid, tõstatas Merz võimaluse muuta põhiseaduslikku nõuet, mis piirab Saksamaa struktuurse puudujäägi 0,35 protsendiga SKP-st.

"Olen alati öelnud, et seda võib arutada, kuid kindlasti mitte esimeses järjekorras," ütles Merz. "Esmalt tulevad säästupotentsiaal, majanduskasv ja ka eelarve ümberkujundamine, mida on hädasti vaja," vahendas FT.

Merzi fiskaalselt konservatiivne CDU on ametlikult pühendunud võlapiduri säilitamisele, hoiatades oma valimismanifestis, et tänased võlad on homsed maksutõusud.

Saksa juhtivad majandusteadlased on aga kirjeldanud pidurit kui aegunud eelarvepiirangut, mida on peaaegu võimatu säilitada, tehes samal ajal vajalikke investeeringuid taristusse, samuti reageerides Trumpi nõudmistele, et Euroopa panustaks kaitsesse suurema rahaliselt, märkis FT.

Merz ütles, et Saksamaa keskendub esmalt oma praeguse eesmärgi täitmisele kulutada kaitsele kaks protsenti SKP-st, kuid lisas, et ta eeldab selle arvu tõusmist lõpuks kolmele protsendile lähemale, mis on siiski kaugel Trumpi pakutud viiest protsendist SKP-st.

Scholz, kelle sotsiaaldemokraatlik partei on 23. veebruari valimiste eel arvamusküsitlustes kolmandal kohal, oli pingelise pooleteisttunnise debati ajal sageli kaitsepositsioonis.

Valimisdebati esimese pooltunni põhiteema oli Saksamaa migratsioonipoliitika, mis tõukus migrantide toime pandud kuritegudest, mille viimane näide on jaanuaris toimunud noarünnak, kus vaimuhaige varjupaigataotleja tappis kaheaastase lapse ja juhusliku mööduja.

CDU juhib arvamusuuringute kohaselt umbes 30-protsendilise toetusega, aga Merz on Scholzi rünnakute all, kes süüdistas toetumise eest parempopulistlikule parteile Alternatiiv Saksamaale (AfD), et saada parlamendis heakskiit oma migratsioonialasele algatusele.

See oli esimene kord Saksamaa sõjajärgses ajaloos, kui paremäärmuslaste toel saavutati enamus, kuid Merz kordas, et välistab koalitsiooni moodustamise AfD-ga. "Selline asi ei tule kõne allagi," ütles ta.

Küsimusele sadade tuhandete meeleavaldajate kohta, kes on sellest ajast saadik kogu Saksamaal tänavatele tulnud, et mõista parlamendis Merzi tabusid murdvat sammu, vastas ta, et saab toetust ka teistelt valijagruppidelt.

"Küsitlustes meie toetus tõuseb," ütles Merz, viidates CDU reitingu tõusule ühe protsendipunkti võrra viimastes uuringutes. "Seega ei saanud see kõik nii valesti olla. Oleksin tahtnud, et seda ei juhtuks."

Kuid ta lisas, et SPD-lt ega rohelistelt ei ole õnnestunud parlamendis migratsiooniettepanekule toetust saada.

Scholz rõhutas, et kehtestas pärast augustis Solingenis surmaga lõppenud Süüria kodaniku noarünnakut rangema piirikontrolli ja suurendas illegaalsete migrantide väljasaatmist 70 protsendi võrra.

Kui Merz leidis, et Scholzi koalitsioon ei teinud mitte midagi või tegi natuke, kutsus see ärritunud kantslerilt esile: "Aitäh, see on väga helde".

Scholz eitas, et tema koalitsioon on teinud sakslased vaesemaks, süüdistades 2022. aastal Ukraina vastu täiemahulist sõda alustanud Venemaa presidenti Vladimir Putinit energiahindade tõusus ja inflatsiooni. Tema kinnitusel püüdis valitsus inimesi ja ettevõtteid aidata.

Merz küsis Scholzilt, miks "jumala nimel" ta sulges 2023. aastal, keset energiakriisi, Saksamaa kolm allesjäänud tuumaelektrijaama. Ta nimetas hämmastavaks kantsleri väidet, et Saksamaa ei kannata praeguse tootmissektori sügava kriisi ajal deindustrialiseerumise all.

Scholz püüdis debati ajal Merzi kujutada ohtliku vabaturu ideoloogina. Ta süüdistas Merzi, kes on öelnud, et soovib eraldada Saksamaa rongide käitamise raudteevõrgust, Deutsche Bahni erastamise soovis. "See lõpeb sama halvasti kui Inglismaal, kus enam midagi ei tööta ja neil on ainult katkised rööpad ja halvad rongid," hoiatas Scholz.