Scholzi idee siduda Ukraina abi laenuvõtmisega põhjustab Saksamaal vaidlusi

Kantsler Olaf Scholz vallandas Saksamaal ägeda poliitilise debati, seades Ukrainale uue abipaketi andmise sõltuvusse oma riigi rangete kulupiirangute leevendamisest.
Ajal, kui pealetungivad Vene väed Ukrainas üha edasi liiguvad, on Saksamaa poliitilised liidrid püüdnud kokku leppida kolme miljardi euro suuruses abipaketis Ukrainale enne, kui Saksamaal toimuvad 23. veebruaril erakorralised parlamendivalimised. Kui abi kinnitataks, oleks see seni suurim üksikpakett Ukraina toetajatelt, märkis väljaanne Politico.
Kuid sotsiaaldemokraadist (SPD) kantsler Scholz on lubanud abipaketti toetada ainult siis, kui selle eest tasutakse uue laenuga. Sellele on aga vastu parempoolsed parteid nagu Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja fiskaalselt konservatiivne Vaba Demokraatlik Partei (FDP), mis pooldavad Ukraina abistamist, kuid on üldiselt vastu Saksamaa põhiseadusliku võlapiduri lõdvendamisele. Praegused reeglid seavad struktuurse eelarvepuudujäägi ülempiiriks 0,35 protsenti sisemajanduse koguproduktist, välja arvatud hädaolukorrad.
Scholz soovibki nüüd, et parlament kuulutaks välja hädaolukorra, et Ukraina abi saaks rahastada täiendava laenuga. Kampaania käigus on kantsler korduvalt väitnud, et tavapäraste eelarvekulude kasutamine tähendaks Ukraina abistamist Saksamaa sotsiaalhoolekandesüsteemi ja pensionide arvelt.
Scholzi kriitikud annavad vastulöögi
Kantsleri viimast nõudmist "kasutatakse ilmselgelt ettekäändena, et Ukrainat mitte aidata," ütles CDU kõrge parlamendiliige Jürgen Hardt. "Seda, et kantsler väitis valimiskampaania ajal tõsiselt, et vastasel juhul tuleb Saksa pensionäridelt raha ära võtta, on jultumuselt vaevalt võimalik ületada," märkis Hardt.
CDU saadik väitis, et uue võla intresside maksmine kahjustaks Saksa maksumaksjat, nagu ka Ukraina kaotus, mis oleks tema sõnul majandusele veel kallim ja halvem variant.
Ka FDP poliitikud kritiseerisid ka Scholzi nõudmist teravalt.
"[Scholz] tahab nüüd Bundestagi šantažeerida kolme miljardi euroga, ähvardades, et muidu jääb Ukraina tühjade pihkudega," kirjutas FDP peasekretär Marco Buschmann sotsiaalmeediakanalis X.
Isegi Roheliste partei liikmed, kes üldiselt pooldavad suuremate laenude võtmist, kritiseerisid Scholzi teravalt, süüdistades teda üksnes soovis blokeerida Ukraina abi enne valimisi.
"Ilmselt on kantselei palavikuliselt otsinud võimalust, millel EI OLE Bundestagis enamust," kirjutas eelarvekomisjoni kuuluv roheliste parlamendiliige Sebastian Schäfer X-is.
Scholz on püüdnud Ukrainale abi andmisel hoida vastuolulist positsiooni, kus ühest küljest rõhutab, et Saksamaa on USA järel suuruselt teine Ukrainale sõjalise abi andja, aga samas kujutanud end ka "rahukantslerina", liidrina, kes teab, kuidas abi andes hoida sõda kontrolli alt väljumast, kommenteeris Politico.
Selle kuu alguses teatas Saksa meediaväljaanne Spiegel, et välisminister Annalena Baerbock rohelistest ja kaitseminister Boris Pistorius, kes on Scholzi enda sotsiaaldemokraatliku partei liige, taotlesid kolme miljardi euro suurust abipaketti, kuid Scholz blokeeris ettepaneku.
SPD on parlamendivalimiste eel küsitlustes 16 protsendiga kolmandal kohal, samal ajal kui konservatiivid eesotsas kantslerikandidaat Friedrich Merziga on esikohal 31 protsendiga. Teisel kohal on parempopulistlik Alternatiiv Saksamaale (AfD), millega koostöö on peavooluparteid riigi tasemel välistanud. See tähendab, et kui konservatiivid võidavad valimised, nagu näib tõenäoline, siis nad võivad lõpuks valitseda ikkagi koos SPD-ga, mis tähendaks, et pooled peaksid oma erimeelsused kulutuste ja Ukraina abi osas ületama.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico