Riigieelarve seletuskirja peatükk, mis puudutab valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulusid, toob välja, et harnole oli selleks aastaks ette nähtud 87,9 miljonit eurot, kuid järgmise aasta eelarve on kasvanud 106,4 miljoni euroni.

Seega on nende eelarve suurenenud ligi 18,5 miljoni euro võrra, sealhulgas on tööjõukulud kasvanud 8,5 miljoni euro ja muud toetused ligi 11 miljoni euro võrra. Ka leiab seletuskirjast info, et harno majandamiskulusid kärbiti viis protsenti.

Siiski ei anna need numbrid tegelikust olukorrast täpset ülevaadet. Nimelt ütles harno kommunikatsioonipartner Tiina Nõmm ERR-ile, et selle aasta riigieelarve andmete koostamisel lähtuti 2023. aasta 1. juuni seisust, mil haridus- ja teadusministeerium (HTM) polnud osa harnole kavandatavaid funktsioone neile veel üle andnud.

"Näiteks eestikeelsele õppele üleminekuga seotud kulud kavandati sel hetkel veel HTM-i eelarvesse, kuid tänaseks on need tegevused määratud harno vastutusalasse," lausus ta.

Nõmme sõnul selgub tegevuste üleandmise käigus täpsemalt, millisel kujul need eelarves kajastuvad. Ta tõi välja, et kui HTM-i eelarves oli kavandatud üldine summa toetusena, siis harno eelarves võib see kajastuda töötasuna või muude kululiikidena vastavalt sellele, kuidas tegevused harno vastutusalasse üle lähevad.

"Seega tabelites esitatud harno tööjõu- ja majanduskulude tõus tuleneb peamiselt eelarve tehnilistest muudatustest," ütles Nõmm.

Ta lisas, et harno rahastamine riigieelarvest ei suurene. 2025. aasta riigieelarves viidi rahalised vahendid tema sõnul HTM-i eelarvest üle harno eelarvesse.

"Samuti on oluline rõhutada, et teine suur osa kulutõusust, mis hõlmab töötasusid, majandamiskulusid ja toetusi, on seotud uute Euroopa Liidu toetuste suunamisega harnole. Need toetused on mõeldud vahendamiseks ja tegevuste korraldamiseks. Kuigi riigieelarve osas väheneb harno eelarve 630 000 euro võrra, siis välisrahastuse suurenemise tõttu kasvab eelarve tervikuna," ütles Nõmm.

Harno eelarvest moodustab riigieelarveline rahastus umbes 15 protsenti ja välisrahastus 85 protsenti.

Alates 2016. aastast Eestis kasutusel olevat tegevuspõhist eelarvet on kritiseeritud selle raskesti arusaadavuse pärast. Ka riigikontroll on välja toonud, et niisugune eelarvestamine ei ole päriseluga kooskõlas.