Euroopa üks suuremaid kalu ehk atlandi tuur on Läänemerest ammu kadunud. Eestis püüti viimane isend ligi 30 aastat tagasi.

"Nimeks pandi talle Maria, aga see oli ikkagi väga muljetavaldav kala – ta oli 2,9 meetrit pikk ja 136 kilo raske. See oli kõige viimane looduslikku päritolu tuur, kes üldse Läänemerest on kätte saadud," rääkis Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlane Meelis Tambets.

Tambetsi sõnul püüti tuura liiga palju ja ära on kadunud talle sobilikud kudemiskohad. Nüüd proovitakse nende asurkonda taastada.

"Iga kala, kes kasvab kudemisealiseks, toodab näiteks miljon marjatera, mis on ikkagi juba päris palju. Ja muidugi kõige sellega käibki kaasas see korraldus, et teda välja ei püütaks," ütles Tambets.

Reedel lasti Pärnu jõkke üle 2000 noore tuura. Vette lasti nii suuremaid kui ka päris väikesi kalu.

"Eesti Loodushoiu Keskus tõi väikesed, paariteistkümne milligrammised tuurad Põlula kalakasvatuskeskusesse juulis ja seal me nüüd paar kuud neid kasvatasime. Täna on nad umbes neljagrammised," selgitas RMK Põlula kalakasvanduse juht Kunnar Klaas.

Meelis Tambetsi sõnul näitavad juba varem vette lastud ja märgistatud tuurad, et nad kasvavad hästi.

"Narva jõkke me oleme neid juba päris palju asustanud. Kalurid annavad meile lahkesti teada, kui nad saavad kalu kätte. Me näeme, et näiteks see ja see kala oli selleks ja selleks ajaks ujunud näiteks Paldiskini ja siis me saame teada, et ta kahe aastaga kasvas hästi," selgitas Tambets.

Atlandi tuura taas püüdmine on aga kauge tulevik, sest kalavarude taastamine on pikk teekond.

"Seda tuleb aasta-aastalt järjest korrata. See tähendab, et neid kalu tuleb veel ja veel asustada, et näha, kas see kala on nii-öelda võimeline ja suuteline ennast tänases Läänemere ökosüsteemis taastama," ütles mereinstituudi meresüsteemide kaasprofessor Timo Arula.

Arula tõdes, et kuigi see on liigiti erinev, on Eesti ja Läänemere kalavarude seis üldiselt nukker.

"Ütleme, et niisugused rahvusvaheliselt majandatavad kalad nagu kilu või räim on tegelikult ikkagi üldjoontes meil heas seisus. Töönduslikku tähtsust omavad ahven ja koha, nende käekäik on viimased 10 aastat olnud kehv," rääkis Arula.