Iduettevõtja Ragnar Sass näitab Ukraina sõdurite vajaduste jaoks ümber ehitatud meditsiiniautot, millega hakatakse kohe rinde poole sõitma. Seekordne niinimetatud Vabaduse Konvoi koosneb 23 autost. Sama teekond võetakse ette juba 33. korda. Aja jooksul on tulnud abi ka veidikene muuta, sest Sassi sõnul ei ole Ukraina sõdurite jaoks niivõrd oluline auto, vaid kuidas saaks sellega lahendada mingisugust probleemi.

"Kõik see ala, mis puudutab elektroonilist sõda, võib muutuda kuudega või isegi nädalatega. See ongi kõige suurem muutus. Auto ise on sama. Autole tuleb teha korralik remont, ära värvida, panna uued rehvid ja öövaatlusseade, aga mis puudutab elektroonilist asja, droonindust, see muutub kogu aeg," lausus Sass.

Droonide puhul muutuvad tihti näiteks sagedused, mistõttu tuleb kasutada uusi segajaid. Need aga võtavad tohutult energiat.

"See tähendab, et me oleme juba viimased aasta aega lisanud neile uue patarei, põhimõtteliselt akude ploki, et olla kindel, et segajad ei tapaks selle auto akut. See sunnib meid ka autosid ümber ehitama. Näiteks on üks evakuatsiooniauto, mis on ümber ehitatud selliseks, et sa saad laadida haavatud peale sekunditega ja kohe ära sõita," ütles Sass.

Vabatahtlike annetused on vaid üks osa Ukraina toetamisest. Eesti riik on tänavu saatnud umbes saja miljoni euro ulatuses relvaabi, mis on 0,25 protsenti Eesti SKT-st. Järgnevatel aastatel jätkatakse rahasumma mõttes sama rada, kuid muus osas puhuvad uued tuuled.

"Praegu me oleme võtnud täiesti uue suuna. Me oleme öelnud Ukrainale, et me anname seda, mida meie toodame ja selgelt suuname selle raha Eesti majandusse, Eesti kaitsetööstusesse. Seetõttu meil käivad ukrainlastega läbirääkimised, mis on see meie võimekus," lausus kaitseminister Hanno Pevkur.

Pevkuri hinnangul suudaks Eesti kaitsetööstus toota aastas rohkem kui 100 miljoni euro eest. Tootevalik on lai ja kindlasti sõduritele abiks. Selleks, et järgmiseks aastaks valmis olla, oleks aga vaja võimalikult kiiresti teada saada ukrainlaste täpsed vajadused.

"Kas nad soovivad eelkõige demineerimist, laevaehitust, soovivad nad droone, vaatlusseadmeid. Need võimekused, mis Eestis on, need me oleme Ukrainale edastanud ja nüüd proovime leida mõistliku kompromissi, kus on nende prioriteetidega ja meie tootmisvõimalustega arvestatud. Tootmine peab ka ennast kiiresti järele vedama, kui on mingid spetsiifilisemad tooted," lausus Pevkur.

Alles ukrainlaste prioriteetide nimekirja kättesaamise järel on võimalik korraldada riigihange. Selles võiksid Pevkuri arvates osaleda kõik Eesti kaitsetööstusettevõtted, kes vajamineva tootegrupiga tegelevad. Seni on ukrainlased Eesti abiga rahul olnud.

"Olgu see siis lahinguvälja analüüsi pool või Threodi droonid või meie saadetud väekaitsekaatrid – kõikide kohta, mis Eestist on läinud, on ainult positiivne hinnang, sellepärast et see toode, mida me siin toodame, on reeglina kõrgkvaliteetne toode. Ja kui me võtame näiteks Ranteloni poolt toodetavad droonitõrjerelvad, siis need on väga kaasaegsed, mis võimaldavad muuta sagedusi ja on lahinguväljal reaalselt abiks," rääkis Pevkur.

Ukrainlased vajavad endiselt peamiselt laskemoona ja relvastust, kuid viimasel ajal on suurenenud abivajadus ka energeetikavallas. Selle aasta algusest on Venemaa äärmiselt sihitult ja massiliselt Ukraina energiataristut rünnanud ja suveks hävitati sellest üle 40 protsendi. Samuti kaotas Ukraina 80 protsenti oma genereeritud energiavõimsusest.

"Tegelikult ka (Ukraina) president (Volodõmõr) Zelenski ütles paar päeva tagasi ÜRO peaassambleel välja, et Venemaa on võtnud sihikule tuumaenergiajaamad. Ja mitte otseselt jaamad, aga jaamade vahejaamad ja keskused. Selles mõttes kindlasti peame valmistuma väga raskeks talveks ja sügiseks," ütles Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk.

Kolgi sõnul on Eesti juba lubanud saata Ukrainale trafosid ja turbiine. Praegu üritatakse kokku leppida logistikas. Palju vajatakse aga ka täiesti tavalisi generaatoreid.

"Ma just lugesin juunikuus kokku, kui kõndisin saatkonnast jala koju – see on umbes kaks kilomeetrit –  tee peal 23 töötavat väikest generaatorit. Kõik kohvikud, kõik väiksed ärid, mis iganes, mis aitab toota elektrienergiat, on kindlasti väga abiks," lausus Kolk.

Kolgi arvates oleks vaja Ukraina energeetikaprobleemidest rääkida ka välispartneritega, kuigi ta tunnistas, et paljudes lääneriikides on tunda sõjaväsimust. Sass ütles, et seetõttu on muutunud keerulisemaks ka annetuste kogumine.

"Sõda on kestnud nii kaua, paljud inimesed on andnud juba tohutult palju, nad on väsinud sellest. Iga kuuga läheb raha küsimine keerulisemaks. Meie puhul tuleb küll arvestada, et me töötame põhimõtteliselt kogu maailmaga. Meil kõige rohkem annetajaid elab Ameerikas, teine riik on Saksamaa. Eesti on alles 11. annetajate arvu poolt maailmas. Tuleb olla aina leidlikum. Põhimõtteliselt annetuse küsimine on natuke nagu reklaami ja marketingi tegemine ja hästi oluline on ka näidata, mis selle abiga tehakse," rääkis Sass.

Sassi sõnul on üks asi aga kindel – ukrainlastel motivatsiooni jagub. Eriti pärast Kurski operatsiooni algust.

"Need üksused, kes on Kurskis, räägivad, et see on nüüd see sõda, kus oskused maksavad, kus sa pead planeerima, kus sa pead mõtlema, kus sa pead tegema strateegia. Donbassis sa võitled põhimõtteliselt zombidega, kes tulevad peale, ja see on väga-väga raske ja depressiivne koht. See sõltub üksustest. Loomulikult on inimesi, kes on väsinud, aga ukrainlased leiavad motivatsiooni, jõudu. Nad ikkagi võitlevad oma kodu eest," lausus Sass.