Aastaks 2030 peaksid tuulikud ja teised taastuvenergia allikad andma Eestis energiat  sama palju, kui me aastas ära tarbime. Enefit Greeni juhatuse liikme Innar Kaasiku sõnul on see  ajasurve tõttu ebatõenäoline.

"Kuivõrd 2030. aasta on juba mõne aasta pärast, siis on seda väga keeruline saavutada. Eesti arendajatega suheldes valmisolek (maismaatuuleparkide) riigioksjonitel osalemiseks on olemas. Hästi palju tuulepargialasid on valmis arendatud. Enefit Greeni endal on uued eelarendused töös. Eelmise valitsuse aja planeerimisprotsesse lühendati, kuid 2030 on ikkagi ukse taga ja selleks ajaks on keeruline valmis ehitada," lausus Kaasik.

Kliimaministeeriumi hinnangul on aga 2030. aastaks see eesmärk saavutatav.           

"Praegu me oleme planeerinud, et 2030 on meil valmis piisavalt palju maismaaparke ja piisavalt palju päikesepaneele, et taastuvat elektrit vajalikus mahus toota. Meretuulepargid tõenäoliselt selleks ajaks valmis ei jõua," ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.

Kliimaministeerium on välja arvutanud, et elektri tarbimismaht aastaks 2035 kahekordistub, kaheksalt teravatt-tunnilt  15,4 teravatt-tunnile. Eleringi hinnangul on tarbimine siis alles 11,3 teravatt-tunni juures. Vaks ütles, et nad on teadlikud Eleringi prognoosist. 15 teravatt-tundi on puht matemaatiline arvutus, mis kataks lisanduvate meretuuleparkide toetuse vajaduse.

"Ongi optimaalne kogus tarbimist, et meil oleks võimalik taastuvenergiat meretuulel kahe teravatt-tunni ulatuses toetada. Jällegi, selle eelduseks on, et tuleb riiki uut tarbimist, uusi tööstusettevõtteid, uusi töökohti. See on meie prognoos, sellest vaates, et optimaalselt tagada võimalikult soodne elektrihind," lausus Vaks.  

Elektri lõpphind jääb sellisel juhul 17 sendi juurde kilovatt-tunnist ja taastuvenergia tasu 1,3 sendi juurde kilovatt-tunnist. Suurtarbijate tulekuta oleks elekter kallim.

"Kui meil ei tule nii palju tarbijaid, siis loomulikult me selleni ei jõua, aga see ongi ühispingutus, mida me kõik peame tegema," ütles Vaks.