"Kliimaministeerium on esitanud oma detailsemad, terviklikumad arvutused, mida materjalidest on näha. Aga seal on väga palju küsimusi üleval. Näiteks see, et taastuvenergia osakaal on tulevikuprognoosides hästi suur, praktiliselt ikkagi 80 või 90 protsenti 2035. aasta elektrienergia võimsusest ja tarbimismahtudest tuleb taastuvatest energiaallikatest, aga nad ei ole juhitavad võimsused. Juhitavate võimsuste osakaal on seal väga väike," ütles Kallas ERR-ile.

"See ikkagi tekitab küsimusi, et nii suurel hulgal mittejuhitavaid võimsusi peab kõrval omama ju salvestuse plaane ka, sest vastasel juhul see võimsus ei tähenda seda, et see tarbimise tagab. Teadupärast tuuleenergia toime on 30 ja 60 protsendi vahel," lisas ta.

Pärast eelmist valitsuse majanduskabinetti umbes kolm nädalat tagasi ütles Kallas ERR-ile, et ootab järgmisel majanduskabinetil kliimaministrilt terviklikke elektri hinna kujunemise arvutusi.

Siis jõuti valitsuses kokkuleppele, et valitsus läheb taotlema riigiabi luba vähempakkumiste korraldamiseks.

Kallas ütles, et sel kolmapäeval sai ta tutvuda kliimaministri edastatud arvutustega. "Neid arvutusi on täpsustatud selle suure pildiga, mida me oleme palunud, et mis osakaal on taastuvatel energiaallikatel, mis osakaal on juhitavatel energiaallikatel tulevikus ja millised on sisetarbimise prognoosid ja kuidas need arvutatud on. Aga seal tekitabki küsimusi, et juhitavate energiaallikate osakaal on väga väike. Ta ei ole sel juhul jätkusuutlik," ütles Kallas.

Alender: esimene samm uute juhitavate võimsuste rajamiseks on juba tehtud

Kliimaminister Yoko Alender ütles ERR-ile, et esitas neljapäeval valitsusele juhitavate tootmisvõimsuste prognoosi.

"Eleringi hinnangul on Eestis 2035. aastaks vaja 1200 megavatti juhitavaid tootmisvõimsusi. Sellises mahus tootmisvõimsused sisalduvad ka meie täna valitsusele esitatud prognoosis. Meie prognoosi järgi on 2035. aastal Eestis 1250 megavatti juhitavaid võimsusi, nendest 750 megavatti gaasielektrijaamad, 150 megavatti biomassi koostootmisjaamad, 78 megavatti põlevkiviõlitööstuse gaasi põletavad jaamad ning ka 270-megavatine Auvere elektrijaam," rääkis ta.

"On selge, et meil on uusi juhitavaid võimsusi juurde vaja. Esimese sammu uute juhitavate võimsuste rajamiseks oleme juba teinud – Eleringi käimasoleva hanke eesmärk on soodustada investeeringuid kuni 500 megavati uute juhitavate võimsuste (väga suure tõenäosusega gaasijaamad) tekkeks. Tulemused selguvad 2025. aasta esimesel poolaastal," lisas kliimaminister.

Alender tõdes, et kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud, on vaja alles hoida piisavas mahus olemasolevaid elektritootmisseadmeid ehk põlevkivielektrijaamu. "Töötame selleks vajaliku toetusmeetmega, eesmärgiga see 2026. aastal rakendada," märkis ta.

Tuuleparkide toetamise arutelud lähevad edasi

Neljapäeval valitsus tuuleparkide toetamise asjus otsuseid ei langetanud, ütles Kristina Kallas. Siiski jõuti tema sõnul otsusele lähemale.

"Mida me soovisime, et meil oleks kõikide ehitatavate võimsuste ja ka tarbimiste prognoosid ja plaan pikemas plaanis olemas, me täna neid numbreid saime ja nägime ehk siis need arvutused on nagu tehtud. Aga üles jääb ikkagi see küsimus, et kui me sisetarbimist prognoosime 15,4 teravatt-tunni puhul – mis on väga optimistlik prognoos tulevikus energiatarbimise kohta –, isegi sel juhul on küsitav see, kas meretuult sellises mahus Eestis on vaja selle sisetarbimise jaoks. Ja kui seda vaja ei ole, kui see vastus on see, et seda vaja ei ole, et saab maismaa, päikese ja juhitavate võimsustega kaetud kasvava sisetarbimise, siis mis põhjusel me seda meretuult peaksime ka tarbija taskust kinni maksma," selgitas Kallas.

"Sest sel juhul läheb see ehitatav meretuul ekspordiks ja sel juhul Eesti tarbija maksab kinni soomlaste, lätlaste ja leedukate odavama elektri. Nii et see on jätkuvalt arutelude punkt ja me palusime seal ka täpsustavaid arvutusi uuesti. Minister lubas tulla veel täpsustavate arvutustega, et veenduda 100 protsenti selles, et seda kahte teravatt-tundi või nelja teravatt-tundi meretuult on tarbijal vaja täna osta," rääkis Kallas.

Minister tõdes, et otsustamisega läheb aga kiireks.

"2025. aasta kevadel oleks vaja need oksjonid ära teha. Selleks on vaja seadust muuta. Riigikogu menetlus võtab omajagu aega, nii et tegelikult novembri keskpaigaks peavad otsused ära tehtud olema valitsuses, nii et siin on paar nädalat jäänud."

Ministeerium jätkab meretuuleparkide riigiabi loa taotlemist

Yoko Alender ütles, et kliimaministeerium jätkab meretuuleparkide riigiabi loa taotlemist kuni kahe teravatt-tunni mahus vähempakkumise korraldamiseks. Selleks esitatakse valitsusele vajalikud seadusemuudatused pärast kooskõlastusringi läbimist.

"Kaks teravatt-tundi on meie poolt täpsustatud siseriikliku tarbimise maht, mille vastu saame meretuuleparki elektritarbimise kasvades toetada. Toetuse abil rajatava meretuulepargi kogutoodang võib ulatuda nelja teravatt-tunnini. Jätkame riigiabi loa taotlemist ning tööd vähempakkumise välja kuulutamist võimaldavate õigusaktidega," sõnas Alender.