Keerulistel aegadel tehakse üldiselt oluliselt pragmaatilisemaid otsuseid kui headel aegadel. Inimesed hakkavad rohkem mõtlema, mida osta, pööratakse tähelepanu hindadele, muudetaks väljakujunenud ostuharjumusi. Ettevõtjad lõpetavad väiksema kasumlikkusega kaupade tootmise, vaatavad kriitiliselt üle organisatsiooni, vähendavad kulusid. Investorid kaaluvad hoolega, kuhu oma kapitali paigutavad ja investeeringuid tehakse käegakatsutavatesse initsiatiividesse.

Tean oma kogemusest, kui täpselt analüüsivad ettevõtjad suuremate investeeringute planeerimisel erinevaid võimalusi. Alati on laual rohkem kui üks asukoht. Analüüsitakse riikide maksusüsteemi, nende stabiilsust ning tulevikukindlust, sisendite hinda, bürokraatlikke tõkkeid, vajalike oskustega tööjõu saadavust, logistikakulu, poliitilisi suundi ja palju muud. Loetelust on selgelt näha, et põhiliste kriteeriumite võti on poliitikute käes.

Kui avaldasime kunagi koos Taani juhtiva taastuvenergiatootjaga Ørsted plaani Enefit Greeni Liivi tuulepargi rajamisest, siis helistas mulle Amazoni ostujuht ning uuris võimalusi selle valmimisel otseliiniga nende serveriparki elektrit osta. Nüüdseks on Ørsted kahjuks oma kavatsustest Eestisse avamere tuulepark rajada loobunud nii majanduses muutunud olukorra kui ka Eesti poliitiliste kavatsuste segaduse tõttu.

Samuti on laialdaselt kajastatud Eesti Fibenoli biorafineerimistehase investeeringu liikumine lõunanaabrite juurde. Samal ajal ei ole ma palju kuulnud muret Eesti haavapuidu väärindaja, eksportija ja suurima elektritarbija Estonian Celli võimaliku tootmise lõpetamise üle kiirete sisendkulude kasvu tõttu.

Ajutine maks peab päriselt olema ajutine

Valitsus on kuulutanud "maksufestivali" lõppenuks, kuid jätkub tipp-poliitikute sõnasõda teemal, kas ajutine julgeolekumaks on ikka ajutine või tuleb sellele lihtsalt kolme aasta jooksul alaline alternatiiv leida. Riigi kulude ohjamine on poliitikutele maksuotsustest oluliselt keerulisemaks osutunud. See ei tekita kindlust. Samuti on meie pikalt konkurentsiedetabelite tipus püsinud maksusüsteem mitme koha võrra kukkumas.

Paljude majanduse kriitiliste sisendite hind sõltub poliitilistest valikutest. Uudistesse jõuab sageli teateid elektrihinna tippudest, aga elektri lõpphind koosneb lisaks ka reguleeritud võrgutasust ja maksudest. Võrgutasud on paari aastaga kasvanud juba ligi kolmandiku võrra. Lisaks ootab elektritarbijaid uuel aastal pea saja miljoni euro suurune täiendav kulu seoses meie elektrisüsteemi ühendamisega Euroopa omaga. Kasvamas on nii elektriaktsiis kui ka käibemaks. Sellega muutub meie elektri lõpphind selgelt regiooni kalleimaks.

Aastaid on kestnud metsandust puudutavad arutelud, mille tulemusel peaks selguma, kuidas tagada Eestisse hädavajalikud investeeringud puidu tänapäevaseks väärindamiseks. Investorid vajavad riigilt kindlust vajaliku tooraine saadavuseks. Seda öeldes ei sekku ma kuidagi debatti kui palju iga-aastaselt tohiks metsa lõigata või palju peaks olema kaitsealuseid alasid.

Töötajate puudus takistab töökohtade loomist

Üle paljude aastate jõudis sel nädalal valitsuses arutelule plaan suurendada Eestis hädavajaliku oskustöötajate riiki lubamise kvooti. Seda esialgu vaid 0,1 protsenti ja hea majanduskasvu korral veel 0,1 protsenti.

Kujutage ette olukorda, kus sadu miljoneid eurosid investeerinud ettevõte ei suuda leida oma tootmisprotsessi vajalikke oskustöölisi ning opereerimist tuleb selle tõttu kärpida. Sellist riski ei võeta. Eestis koostab Kutsekoda OSKA igal aastal ülevaate, milles toob erialade kaupa välja olukorra tööjõuga. Miks ei võiks see olla andmepõhine alus valitsusele tööjõuturu ukse paotamiseks?

Ettevõtjatega rääkides tuuakse sageli ühe suure murena välja kasvavat bürokraatiat. Olgu selleks lihtne statistikaaruanne, keskkonnaluba, planeering, uuemate lisadena ESG-raportid ja muud. Valitsus on toonud ühe oma prioriteedina välja bürokraatia vähendamise ja asjaajamise lihtsustamise. Reaalses elus seda veel väga näha ei ole, kuid kindlasti on ettevõtjad siin valmis ka kaasa lööma, et kõige valulisemad kohad välja tuua.

Turumajandus tegi meid rikkaks

Kas majandus või turg vajab riigilt suunavat kätt? Turumajanduse valimine ja usaldamine on taganud Eestile meie saatusekaaslastega võrreldes oluliselt kiirema arengu. See on teinud Eesti inimesed ja ühiskonna jõukamaks kui julgesime kolmkümmend aastat tagasi unistadagi.

Eraettevõtlus ja turumajanduse "nähtamatu käsi" on taganud palgatöötajaile kiire sissetulekute kasvu ja aidanud koguda riigieelarvesse maksuraha, mida on saanud kasutada sotsiaalse turvavõrgu kudumiseks. Ehkki sotsiaaltoetused võtnud juba kohati inimestel motivatsiooni tööle minna, siis jõukust saab kasvatada üksnes tööd tehes, ettevõtlusega tegeledes, investeerides ning eksportides.

Võiks ju end lohutada, et Lauri Läänemetsa teravat vastukaja tekitanud laused on kõigest sõnad ja võib-olla neile tegusid ei järgnegi. See polegi tähtis, sest sõnadel on mõju ja need ulatuvad ka piiri taha.

See ei lähe kuidagi kokku värske valitsuse lubadusega panustada majanduse konkurentsivõime kasvatamisse, mille osa on riigi ettenähtavad ja mõistuspärased valikud. See tekitab küsimusi ja segadust juurde. Seda pole kolmandat aastat langevas majanduses ja majanduse taastumist niigi pidurdava maksufestivali järel lihtsalt vaja.

Nii uued kui ka juba siin tegutsevad investorid jälgivad pidevalt erinevate riikide pakkumisi: milline on investeerimiskeskkond, kuidas toimib turg, milline on vajalike oskustega töötajate olemasolu, kui lihtne on asju ajada. Ka poliitilised ambitsioonid on üks oluline kaalukoht, millest lähtuvalt teeb investor otsuse, millises riigis nad investeerivad ja kus kokku tõmbavad.

Kui 30 aastat tagasi oli Eesti konkurentseelis asukoht väravana ida ja lääne vahel, siis nüüd oleme muutunud Euroopa ääremaaks sõdiva idanaabri piiril. Samuti aastaid Eestisse investeeringuid meelitanud odav tööjõud ei ole enam meie trump.

Seega peame väga hoolega mõtlema oma konkurentsieeliste peale, et mitte jäädagi oma majandusega Euroopas sabassörkijate hulka. Faktid näitavad, et suur osa meie majanduse langusest tuleneb siseriikliku tarbimise langusest, investeeringute vähenemisest ja kukkunud ekspordist.

Need on üsna selged vihjed, millele peaksime keskenduma. Kui suudame väljakutsetega teistest paremini hakkama saada, siis hakkame majanduskasvu edetabelis ka põhjast tõusma. Turg toimib hästi ja halastamatult.