Venekülas elab umbes 60 erinevas vanuses ja rahvuses inimest ja nemad tahavad oma küla nime vahetada.

Kohtun külavanemaga külaplatsil ja veendun, et see looduskaunis 227 hektari suurune piirkond Tallinna vangla külje all ja Pirita jõe ääres oma nimega eriti ei seostu.

"Juba 15 aastat tagasi arutasime siin külarahvaga, et miks meil selline nimi on. Arutasime ikka iga aasta natuke ja arutasime ja nii ta oli. Aga nüüd kaks aastat tagasi tekkis see uuesti väga tõsiselt päevakorda ja kõik me siin ütleme küla sees, et väga keeruline on seletada, et miks meie küla nimi on Veneküla. Jah, me saame öelda, et "vene" on ka paat eesti keeles, aga olgem ausad - tänapäeva noored ja keskmised inimesed ei seosta kuidagi paadikülaks seda Veneküla," rääkis Veneküla külavanem Ramses Alliksoo.

Ühehäälselt otsustati, et uueks nimeks saab küla ajalooline nimi Koplimetsa.

Nimevahetusi on viimasel kahel aastal tehtud väga erinevates valdkondades. Möödunud aasta kevadel sai Jõhvi vene põhikoolist Jõhvi kesklinna kool. Vene kabe mängureeglites ei leia enam väljendit "vene", vaid "64-ruuduline kabe". Poelettidel ei näe enam Maks & Mooritsa Moskva-nimelist toodet, nende suitsuvorst on nüüd Tooma-nimeline.

Üliharva aga korraldatakse uue nime leidmiseks konkurss, nagu teeb seda Tartu linnavalitsus Aleksander Puškini kooliga. Kooli direktor Alina Braziulene loodab, et põhikooli, kus praegu õpib kaks eesti kodukeelega õpilast, tuleb rohkem eesti perede lapsi.

"Kui meie visioon on, et kõik õpivad koos, et võib-olla siis see samm aitaks natukene, et inimesed parema meelega suunavad siia kooli oma last. Me vähemalt loodame selle peale," ütles Braziulene.

Tartu Aleksander Puškini kooli õpilased kõnnivad iga päev mööda mehest, kelle järgi nende kool nime on saanud. Küsime õpilastelt endilt, mida nemad nimevahetusest arvavad.

"Võib jah vahetada, see on põnev ja uus meie jaoks, kõigi jaoks," ütles Puškini kooli 7. klassi õpilane Zlata.

8. klassi õpilane Maria ütles, et neil on Eesti kool ja oleks tore, kui koolil oleks eestikeelne nimi.

Vastates küsimusele, miks nimevahetus vajalik on, vastas 4. klassi õpilane Katarina, et seetõttu, et õppetöö käib nüüd eesti keeles.

4. klassi õpilane Ira lisas, et Eesti koolile ei sobi selline nimi, sest Puškin on vene kirjanik.

Puškini kooli 9. klassi õpilane Katrin pakkus, et kooli nime võiks panna näiteks Nikolai Pirogovi järgi, kelle järgi on nimetatud Tartus ka plats.

Kurja naaberriigi peale mõeldes on meil ärritavaid nimesid veel palju: Pirogovi plats, Vene tänav, Peterburi maantee, Vene juust, Moskva sai. Kas tuleks need nimed siis kõik ära muuta või ei muutuks sellest suurt midagi?

"Mina olen juba märganud, et sai on sama täidisega, aga tal on hoopis mingisugused kreemisaiakese nimed. Siin võib-olla võib ka passida seda hetke, kui hakkab neid alternatiivseid nimesid tekkima, nii et tõesti seda eristavat funktsiooni kannavad ka teised nimetused, et siis võib olla see ka õigustatud. Aga kui ta on ikkagi mingi infokandja, mis viitab saia või juustu maitsele või tänava asukohale, siis tuleks ikkagi pragmaatiliselt kaalutleda, teha võib-olla ka väikest keelekasutuse analüüsi, et millised selle sama objekti tähistajad veel levinud on. Et kas on õige aeg teha mingi soovituslik vahetus, ametlik vahetus või pigem mitte," rääkis Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

On see siis tõesti nii, et iga Venemaaga seotud sõna ärritab meid?

"See on ilmselt üsna õigustatud kartus, eriti tänases digitaliseerunud maailmas, kus me kasutamegi märksõnapõhist otsingut. Tasapisi võib tekkida küll inimese mõtlemine, et ahah, seal on see sõnatüvi, et ta paratamatult toob kasvõi mikrohetkeks natuke negatiivsema emotsiooni juurde," vastas Vihalemm.