Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 1,5 protsenti ja teenused 5,5 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid septembris tarbijahinnaindeksit mulluse septembriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, mootorikütuse ja õlide ning mitmesuguste kaupade ja teenustega seotud hinnamuutused.

"Toidukaupadest on eelmise aasta septembriga võrreldes kõige rohkem kallinenud mahlad ja siirupid, mille hinnad tõusid 57,1 protsenti, oliivõli kallines 56,3 protsenti. Suhkur aga odavnes 20,1 protsenti," tõi Veski välja.

Bensiin oli septembris 11,9 protsenti ja diislikütus 15,3 protsenti odavam kui mullu samal ajal. Elekter oli 5,2 protsenti odavam.

Ökonomist: hinnasurve on jätkuvalt ülespoole

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et kuise võrdluse hindade väike muutus tervikuna varjab suuri muutuseid erinevate kategooriate vahel ja ka nende sees.

"Jätkuvalt on toimumas suur hindade kohanemine peale suurt hinnatõusu. Odavnemas on jätkuvalt kaupade hinnad ja kallinemas teenuste hinnad just eriti selgelt nendes valdkondades, kus hindu vaadatakse harva üle. Suure hinnatõusu järgselt toimub ka hiiliv hinnatõus erinevate pikaajaliste lepingute perioodilise uuendamise kättejõudmise tõttu," ütles Uusküla.

Kuuvõrdluses tõusid hinnad hariduse valdkonnas, seda lausa 5,8 protsenti. Kallimaks läksid kursused ja tasuline kõrgharidus.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide osas oli hinnatõus 1,3 protsenti. Kallinesid rasvad, puuvili, kohv, tee ja kakao kategooriad. Tervishoiu kaupade ja teenuste hindu tõsteti protsendi võrra hambaravi ja ambulatoorsete teenuste kallinemise tõttu. Söömine väljas ja riietus ning jalatsid kallinesid 0,8 protsenti tarbija jaoks.

Samas langesid hinnad transpordi valdkonnas, seda 2,2 protsendi ulatuses, mis tulenes lennupiletite odavnemisest ja kütuse odavnemisest. Eluasemega seotud hindu langetati 1,5 protsenti, mis tulenes üüri, remondivahendite ja elektri odavnemisest. Sideteenuste hindu langetati 0,8 protsendi võrra ja vaba ajaga seotud hindu 0,3 protsendi võrra.

"Järgnevatel kuudel on jätkuvalt oodata hindade erisuunalisi liikumisi ning pigem on hinnasurve jätkuvalt ülespoole, kui puuduvad olulised ootamatud faktorid mis hindu alla tooksid nagu on nafta odavnemine maailmaturul või elektritootmisvõimsuse püsimine ja ühenduskaablite töökorras olek," selgitas Uusküla. "Jätkuvalt on väga palju mõjutamas hindu regulatiivne keskkond."

"Maksutõusud tähendavad ettevõtetele vajadust hindu tõsta, seda nii tulumaksu tõusu kui ka oodatava käibemaksu tõusu tulemusena. Lisaks lisanduvad erinevad kohustused ettevõtjale, mis samuti on kulukad ja tekitavad hinnasurvet," ütles Uusküla.

"Hinnatõus on Eesti majandusele aga praegusel ajal väga valus. Kuna sissetulekud ei jõua järgi hindadele ja on jätkuvalt madalamad kui nad olid kolm aastat tagasi, siis ei ole peredel vaba raha ja pigem on vaja säästusid suurendada arvestades järgmise aasta hinnatõusu ja maksutõusu," tõdes ökonomist. "Majandusel on väga raske kasvada ning uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti ettevõtetel keeruline sellises keskkonnas luua. Ka ekspordile mõjub kohalik hinnatõus halvasti nii läbi palgasurve kui sisendhindade kasvu."

Eesti Pank: toiduainete hinnakasv on kiirenenud 

Ka Eesti Pank tõdes, et septembrikuine hinnalangus tuli peamiselt toornafta odavnemisest.

"Mõningast leevendust tõi septembris ka elektri odavnemine. Põhjamaadest märksa kõrgemad elektrihinnad on tänavu olnud Eesti majandusele lisakoormaks," ütles Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Samas on toiduainete hinnakasv kiirenenud ja jõudnud paari kuuga viie protsendi lähedusse.

"Senini on hinnatõus piirdunud üksikute toiduainete kallinemisega – maailmaturu hinnatõusule on ulatuslikult reageerinud näiteks kohvi, mahlade ja või jaehinnad. Septembris kallinesid ka puuviljad, andes ilmselt märku ebasoodsate ilmaolude mõjust, sest tavaliselt tuleb puuviljade puhul ette hoopis hooajalist odavnemist. Hinnasurve üldist tugevnemist toiduainete segmendis näitab ka põllumajandustoormete impordihindade kiire kallinemine viimastel kuudel. Suure tõenäosusega hoiab see toiduainete hinnakasvu lähikuudelgi pigem hoogsana," märkis Pert.

Välismaalt pärit kaupade hindu teeb soodsamaks euro vahetuskurss, mis on kaubanduspartnerite valuutade suhtes läbi ajaloo kõige tugevam, ütles Pert.

"Kuigi majapidamiste tarbimisjulgus on väike, võib leibkondade tarbimisotsuseid mõjutada uuel aastal kehtestatav automaks. Nõudluse kasvu tõttu võib autoturg selle aasta lõpus elavneda ja autode hinnakasv kiireneda," tõdes Pert.

Eesti Panga viimase prognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 3,5 protsenti.