Negatiivses võtmes kütusehindadest kirjutamine kahjustab kogu kütuseturu mainet. Usun, et selliste lugude kirjutamise eesmärk ei ole pahatahtlikkus, ent pahaaimamatult võib see panna tarbijad suhtuma kütuseettevõtetesse negatiivselt ja õhutada kartellisüüdistusi.

Oktoobri keskel kirjutati, et nafta hind langes, aga Eesti tanklad lõid kütuste hinnad seevastu järsult üles. Igivana süüdistus on seegi: kui maailmaturuhinnad tõusevad, tõusevad kohe ka hinnad tanklates, ent vastupidisel juhul käib tanklates lõputu kummivenitamine. Seejuures lõõbitakse naljaviluks, et tanklaketid varusid maailmaturuhindade tipuajal hulgaliselt kütust, mistõttu polevat neil võimalust hindu kiiresti langetada.

Esmalt tuleb märkida, et tanklahinnad võivadki liikuda täitsa erinevas suunas võrreldes maailmaturuhindadega, mistõttu päevapõhine üks-ühele võrdlus ei ole mitte kunagi korrektne.

Õigeks võrdluseks on vaja pikema perioodi analüüsi. Loo lõpus olevatel graafikutel on toodud bensiini- ja diislikütuse tanklahindade ning maailmaturuhindade muutused perioodil 1. september kuni 25. oktoober 2024.

Tähelepanekud kütusehindade liikumisest:

• 1.–24. septembrini langesid bensiini ja diislikütuse liitrihinnad tanklates vastavalt 12 ja 9 senti, samal ajal maailmaturuhinnad langesid vastavalt vaid 4 ja 2,7 senti liitrist.
• Vahemikus 10.–19. september langes bensiini hind tanklates ühe sendi võrra, ent maailmaturuhind vastupidiselt tõusis nelja sendi võrra liitri kohta.
• Pikemal perioodil 1. septembrist 7. oktoobrini langesid bensiini ja diislikütuse liitrihinnad tanklates vastavalt kümme ja kuus senti, kuid maailmaturuhinnad hoopiski tõusid vastavalt 1,8 ja 3,5 senti liitrist.
• 30. septembrist 7. oktoobrini langes diisli hind tanklates kahe sendi võrra, kuid maailmaturuhind tõusis samal ajal seitsme sendi võrra liitri kohta. Seejuures ei leidunud kedagi, kes küsiks, miks tanklaketid viivitasid hinnatõusuga.

Eeltoodust nähtub, et üldlevinud väide, nagu tõstaksid tanklaketid kütusehindu kohe maailmaturuhindade tõustes, ei pea paika.

Erinevate perioodide võrdlus näitab hindade erisuunalisi liikumisi:

1. Tanklahinnad võivad langeda rohkem kui maailmaturuhinnad.
2. Maailmaturuhindade tõusu korral võivad tanklahinnad hoopis langeda.
3. Maailmaturuhindade langedes võivad tanklahinnad hoopis tõusta.

Eesti kütuseturg on üks Euroopa konkurentsitihedamaid, Eestis jagub ühe tankla kohta 2600 elanikku, võrreldes Euroopa keskmise 5000 elanikuga tankla kohta. See tähendab, et kütuseturu konkurents on Eestis kaks korda suurem kui Euroopas keskmiselt.

Tugev konkurents võib viia hindade vastassuunaliste liikumisteni, kuid pikas perspektiivis anomaaliad tasanduvad ning tarbijad ei pea kütusehindade pärast muretsema.

Ainsaks tõsiseks probleemiks kütuseturul on hoopiski transpordikütuste taastuvenergia kohustusega seotud biokütusepettus, mis kokkuvõttes mõjutab kütuse hinda jaetarbijale negatiivses suunas, kuid mille lahendamise ja riikliku järelevalvega ei ole riik koguni nelja aasta jooksul hakkama saanud ning mille selgitamine vajab eraldi artiklit.