Varude keskus sõlmis kaupmeestega esimese 27 kriisipoe lepingud
Eesti Varude Keskus (EVK) sõlmis oktoobri alguses Coopi, Lidli, Grossi Toidukaupade, Rimi ja Selveriga lepingud 27 kriisipoe moodustamiseks tosinas maakonnas. Kriisipoodide asukohti julgeolekukaalutlustel ei avaldata.
Esimese riigihankega otsis EVK kriispoode üle kogu Eesti kokku 61 piirkonnas, pakkumisi laekus veidi üle pooltele küsitud piirkondadest.
Varude keskus annab omalt poolt poodidele kasutada võimsad elektrigeneraatorid. Kaupmehed investeerivad tehnosüsteemide ümberehitusse, et suuremahulise elektrikatkestuse korral saaks pood ning selle juures tegutsev apteek ja sularahaautomaat alternatiivselt toitelt edasi toimida.
Vastavalt lepingule on kauplustel aega elektrisüsteemide generaatoriga koostoimimise kohandamiseks 18 kuud.
Kokkuleppel regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga EVK kriisipoodide detailset asukohainfot julgeolekukaalutlustel ei avalikusta. Kui kriisipood on tegutsemiseks valmis, edastab varude keskus selle info regionaalsele kriisikomisjonile ja kohalikule omavalitsusele.
Regionaal-ja põllumajandusministeeriumi kriisijuht Toomas Unt ütles ERR-ile, et inimesed saavad poodide asukohast teada, kui poodide funktsionaalsus on saavutatud.
"See tähendab, et on olemas ja ühendatud generaatorid, loodud off-line makselahendused ja muud vajalikud tegevused. Liialt vara on veel laskmata karu nahka jagada. Kohalikud omavalitsused saavad nende piirkonnas asuva toimepideva poe kohta info kohe, kui eelnev on paigas," lausus ta.
Küsimusele, kuidas saavad inimesed vajadusel teada, kus kriisipood asub, vastas Unt, et tuginedes pädeva asutuse soovitusele toimub avalik kommunikatsioon täpsete asukohtade osas hiljem.
Kriisipoodide toimepidevuse tõstmine läbi EVK hanke lõppeb 2026 aastal.
Varude keskus plaanib kriisipoodide järgmise hanke välja kuulutada veel tänavu sügisel. Lisanduvad uued piirkonnad ning kaupmehed saavad taas pakkuda poode esimeses hankes tulemuseta jäänud linnadesse ja valdadesse. Oktoobri keskel korraldab EVK ettevõtjatele järjekordse infopäeva, millel tutvustab hanke põhimõtteid.
Valitsuse poolt EVK-le seatud eesmärk on 2026. aasta lõpuks kriisikindlaks muuta 110 toidu- ja esmatarvete kauplust üle kogu Eesti. Miinimumnõudena peavad võrgustikku kuuluvad poed olema kriisiolukorras avatud viis tundi ööpäevas ja hoidma sortimendis enamlevinud toidu- ja esmatarbekaupu. Juhul, kui poega samas hoones asub sularahaautomaat ja apteek, tuleb võimalusel generaatoritoitega katta ka nende hädatarvilik elektrivajadus.
Paralleelselt kriisipoodide otsimisega hangib EVK kauplustele sobivaid elektrigeneraatoreid, mille võimsus jääb vahemikku 80–250 kVA. Esimesed generaatorid saab EVK ettevalmistused teinud poodidele üle anda käesoleva aasta lõpus.
Kogu Eestit katva kriispoodide võrgustiku rajamine läheb EVK-le maksma neli-viis miljonit eurot, millest suurema kulu moodustab generaatorite hankimine ja hooldamine.
Toimetaja: Marko Tooming