SEB uuring: Eesti suurte ettevõtete optimism on madalseisus
SEB Panga kolme Balti riigi suurettevõtteid hõlmanud regulaarne uuring näitab, et Eestis on usk majanduse väljavaadetesse madalseisus ning jääb alla nii Leedule kui Lätile, rääkis SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas ETV hommikusaates.
Uuring kirjeldab seda, kuidas enam kui 300 suurt ettevõtet näevad järgmist 12 kuud. Optimiste oli esimesel poolaastal Leedus kaks korda rohkem kui Eestis ja Läti jääb sinna vahepeale, ütles Jalakas.
Jalakas tõdes, et maksude laialdane tõus koos pikalt käiva diskussiooniga uute maksude üle Eestis on negatiivse vaate üks põhjus.
"Ettevõtjatele ei meeldi ebakindlus ja teadmatus tuleviku ees," ütles Jalakas. "Leedus pole sellisel kujul laiapõhjalisi maksutõuse olnud, maksukeskkond on olnud stabiilsem."
Leedu majanduse aastakasv oli esimese poolaasta vaates kaks protsenti, samas kui Eesti majandus oli esimesel poolaastal languses.
2021. aastaga võrreldes on Eesti suurettevõtete finantsjuhtide optimism kukkunud kaks korda.
Jalakas nägi uuringus ka paranemise viiteid. "Oru põhi jäi aasta esimesse poolde. Uuring näitab, et optimism on pisut taastunud. Negatiivsete hinnangute osakaal on vähenenud," ütles ta.
Leedu praeguse parema olukorra põhjustena nimetas Jalakas seda, et Eesti on olnud Skandinaaviasse eksportiv riik, eriti seotud sealse kinnisvara- ja ehitussektoriga, Leedu aga suunatud rohkem Poola ja Lääne-Euroopa poole.
Ka intressitaseme mõju majandusele on olnud Eestis suurema negatiivsusega kui Lätis ja Leedus, lisas ta.
Uuringu põhjal tunneb end Eestis praeguses ärikeskkonnas kindlalt 29 protsenti vastanutest (eelmisel aastal 25 protsenti). See-eest Leedu suurettevõtete finantsjuhtidest vaatab tulevikku optimistlikult 58 protsenti ehk täpselt kaks korda rohkem kui Eestis (eelmisel aastal 51 protsenti). Lätis pole vastav näitaja aastaga muutunud, püsides 40 protsendil.
"SEB prognoosi põhjal taastub Eesti majanduskasv 2025. aastal, kui majandus võiks kasvada 2,5 protsenti, mis on võrreldav Läti ja Leedu majanduskasvu prognoosiga. Samas tuleb meie kasv oluliselt madalama võrdlusbaasi pealt, kuna Leedus kasvas majandus tänavu esimese kuue kuuga 2,4 protsenti ja Lätis 0,3 protsenti, kuid Eestis oli aastaarvestuses langus 1,6 protsenti," ütles Jalakas.
Eesti ja Läti ettevõtete suurim mure ongi majanduse edasine käekäik – nii leiab vastavalt 65 protsenti ja 61 protsenti uuringus osalenutest. Eestis järgnevad surve kasumitele ja hindadele (62 protsenti), geopoliitilised riskid (54 protsenti) ning kasvavad tööjõukulud (42 protsenti).
Leedu suurfirmadest peab vaid 36 protsenti suurimaks mureks majanduse väljavaateid, mida on selgelt vähem (51 protsenti) kui eelmisel aastal. Enim mõeldakse Leedus geopoliitilistele riskidele ja kasvavatele tööjõukuludele, millest mõlemat mainisid pooled vastanud. Tööjõukulude kasvuga käib kokku uuringust ilmnev tõdemus, et 46 protsenti Leedu suurfirmadest seisab silmitsi oskustöötajate puudusega, kui Eestis on sama probleemi ees 16 protsenti vastanutest.
Kõige rohkem on ettevõtte rahalise olukorraga rahul Läti ja Leedu finantsjuhid – vastavalt 77 protsenti ja 72 protsenti peab seda väga soodsaks või soodsaks. Eesti vastav näitaja on 52 protsenti, mis on madalaim alates 2014. aastast, mil toimus esimene SEB finantsjuhtide uuring.
Oluliselt on kasvanud ka Eesti ettevõtete osakaal, kes peab oma finantsseisu keeruliseks – selliseid ettevõtteid oli 15 protsenti (aasta tagasi kõigest kuus protsenti). "Ühelt poolt on see loogiline, kuna majanduslangus on Eestis kestnud juba üle kahe aasta ning osade ettevõtte puhvrid hakkavad kokku kuivama. Samal ajal on statistikat vaadates pankade laenuportfellide kvaliteet endiselt hea, ärilaenude maht on kasvus ning pankrottide ja saneerimiste arv madal," ütles Jalakas.
SEB iga-aastane suurettevõtete finantsjuhtide uuring toimus tänavu septembris. Küsitlusele vastas 302 Baltimaade suurettevõtete finantsjuhti: Eestis 85, Lätis 110 ning Leedus 107. Uuringus osalenud ettevõtete aastakäive on reeglina üle 20 miljoni euro.
Allikas: ETV