Analüütik: Leedu majandus on pärast sügavat madalseisu tõusulainel
Leedu Luminor panga peaanalüütiku Žygimantas Mauricase sõnul on Leedu majandus läbi teinud sügava madalseisu ameerika mägedel ja on nüüd justkui tagasipõrkest tõusulainel. Leedu majanduse eelis Eesti ees on tugev tööstus ja kõrgtehnoloogilised teenused.
Mis toimub Leedu majanduses? Enamuses Euroopast on probleemid ja nukker meeleolu, aga Leedus sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab, palgad kasvavad ja te olete nimetanud seda Leedu majanduse suveks.
See on nagu tornaado oleks meie ümber ja meie oleksime selle keskel ja me ei tunne seda. See on tegelikult väike ime, sest tuleb tunnistada, et meie majandustulemused on pidevalt ületanud prognoose, vahe ootuste ja tegelikkuse vahel on pidevalt olnud positiivsel poolel.
Me ootasime üsna halba tulemust 2020. aastal, 2021. ja 2022. aastal oli meil kõrge inflatsioon, energiašokk ja geopoliitilised probleemid, aga näib, et meie majandus kasvab jätkuvalt ja see on üks kiiremaid kasve Euroopa Liidus. Võrreldes viie aasta taguse ajaga on meie majapidamiste ostujõud kasvanud kõige kiiremini ja majandusel läheb hästi. Ja see on üsna laialdane, mitte ainult tarbimisel, vaid ka tootmisel, kõrgtehnoloogilistel teenustel ja ka energeetikal. Kui võrrelda teiste Balti riikidega, siis me kindlasti juhime viie aasta lõikes ja ma näen, et sellest on saanud suur teema Balti riikides.
Mis on selle põhjused? Te juba ütlesite, et see on laialdane areng ja ka tööstusel ja ekspordil läheb hästi. Mis on selle põhjused?
Alates Euroopa Liiduga ühinemisest 2004. aastal lõime me alguses suure kinnisvara- ja tarbimismulli. Selle järel pidime suhteliselt rohkem oma püksirihma pingutama kui Eesti ja isegi Läti. Meil läks sellel ajal väga halvasti, meil oli suur väljaränne ja kõrge töötus ja nii edasi. Aga seejärel algas meie kuldne dekaad juba 2014. ja 2015. aastal ja see jätkub siiani. Me võtsime kasutusele euro ja rahunesime veidi maha ja meie majandus hakkas kasvama.
Meie kasvu puhul on eelised näiteks Eestiga võrreldes tööstus, mis on olnud eriti tugev viimase viie aasta jooksul. See on mitmekesisem, see tähendab, et see ei ole kontsentreerunud pealinna piirkonda, vaid seda on rohkem ka Kaunases, Klaipedas ja mujal. Tööstustoodang on peaaegu veerandi võrra suurem võrreldes 2019. aastaga, samas kui Eestis on see jäänud samale tasemele. Siin on suur vahe.
Teiseks, meie kõrgtehnoloogilised teenused – selliste teenuste ekspordis läksime eelmisel aastal Eestist mööda. Siin on ka olnud väga suur kasv ja mitte üksnes pealinnas, vaid ka Kaunases. Kaunas kasvab ja meil käib riigisisene konkurents, see loob ka positiivseid kõrvalmõjusid.
Ja lõpuks oleme osutunud väga kohanemisvõimeliseks šokkidele. Enne 2021. ja 2022. aastat me ainult rääkisime investeerimisest taastuvenergeetikasse, tegelikult ei toimunud midagi. Sellest ajast alates on aga see väga-väga kiiresti üles läinud. Me oleme selles kindlasti esikohal Balti riikides, aga me oleme ka üks suuremaid investeerijaid kogu Euroopa Liidus. See tähendab tuule- ja päikseenergiat. Neli aastat tagasi tootsime me tuulest ja päiksest umbes 15 kuni 17 protsenti meie elektritarbimisest, nüüd on see ligi 50 protsenti – see on kolmekordne tõus. Ja tulevikku vaadates, siis kolme kuni viie aasta pärast jõuame võib-olla 100 protsendini.
Ja lisaks on meie tarbijad väga optimistlikud ilmselt ootuste ja tegelikkuse vahe pärast. Ootused olid alati sellised, et oi-oi-oi, midagi halba hakkab kohe juhtuma, aga see ei realiseerunud. Nii on meie tarbijate kindlustunne kõrgeim Euroopa Liidus. See on veidi ebatavaline. Lätis on see keskmisel tasemel ja Eestis madalaimate seas. See on suur erinevus. Ja see tuleneb ootuste ja tegelikkuse erinevusest ning ka avalikust kulutamisest.
Meie valitsus kulutab palju, see on vastupidine olukord sellele, kui me püksirihma pingutasime ja mida Eesti praegu teeb. Eesti tõstab makse ja räägib kulude kokkutõmbamisest. Meie mitte. Me tõstame veidi makse, aga see on vähe ja üldine meeleolu on selline, et me võime sellest välja tulla ilma laialdase ja suure maksutõusuta. Selles on oma loogika, sest nii Leedu kui ka Eesti plaanisid selleks aastaks 2,9-protsendilist eelarvedefitsiiti, nii et just alla kolme protsendi taseme, aga tegelikult kujuneb Leedu defitsiit ilmselt vaid ühe kuni 1,5 protsendi suuruseks ja Eestis ilmselt üle kolme protsendi.
Selles on erinevus ja see on nagu halb ring. Ja me saame nüüd lihtsalt vaadata, mis juhtub Eestis ja me ei pea makse tõstma. See aitab tõsta meie kindlustunnet ja meil läheb üsna hästi.
Kas te saaksite nimetada Leedu ettevõtteid, kellel läheb hästi?
Jaa, kui rääkida meie infotehnoloogiateenuste ekspordist, siis meil on mitmed ükssarvikud. Vinted on ilmselt kõige tuntum. Teised ei ole nii tuntud, sest need on rohkem B2B ettevõtted, aga meil on tekkinud kolm kuni neli ükssarvikut viimastel aastatel. Siis on meil finantstehnoloogia sektor, näiteks Revolut.
Meil on ka tööstuse liidrid nagu Teltonika, mis investeerib tohutuid summasid nutikatesse asjadesse nagu robotid. Ja meil on ka leping Taiwaniga ja pooljuhtide tööstus kasvab. See on ettevõte, mis võib suurendada meie SKP-d järgmise viie aasta jooksul kuni viie protsendi võrra, kui kõik need investeeringud õnnestuvad. Nii et meil on liidrid nii teenustemajanduses kui ka tööstuses. See võib-olla eristab meid Eestist.
Kui oluline on Poola lähedus? Poolal läheb hästi, samal ajal Eesti olulistel turgudel Skandinaavias ei lähe nii hästi.
See on oluline, sest Poolas on situatsioon sarnane Leedule – majandus kasvab ja tarbijate kindlustunne on kõrge. Võib-olla ei olegi meil nii palju otseseid sidemeid, aga meid aitab see, et Poolas on palju madalam hinnatase, seetõttu ei lähe meie inflatsioon taevasse. Kui võrrelda näiteks hinnatõusu meil ja Eestis alates 2021. aastast, siis Eestis on olnud suurem tõus kui Leedus, kuigi hinnad olid Eestis juba niigi kõrgemad 2021. aastal.
Ma ütleksin, et Poola aitab meid palju, sest ta võistleb meiega ja ei lase hindu tõsta nii palju kui Eestis. Samuti ei tohiks Eesti puhul tähelepanuta jätta, et lisaks struktuursetele põhjustele on ka tsüklilised põhjused ja Eestil on võib-olla potentsiaal taastuda kiiresti, sest ta sõltub rohkem Soomest ja Soome on languses kolmandat aastat järjest. Nii et kellel milline naaber on – meil on kasvav naaber, kes ühtlasi paneb meid surve alla hindu all hoidma, ja teil on naaber, kes on kolmandat aastat languses ja kes ei hoia teid mingi hinnasurve all, sest nad tõstsid makse septembris.
Räägime poliitikast. Me juba rääkisime maksudest, mis on Eestis praegu majandusele raskemad kui Leedus. Kas on veel midagi, mida valitsus teeb hästi, näiteks mingid toetused ettevõtetele või välisinvesteeringutele või te ei näe seda nii palju?
See algas enne 2020. aastat. 2019. aastal oli meil väike eelarveülejääk ja Eestil väike puudujääk. See ei olnud väga suur erinevus, aga me sisenesime sellesse viieaastasse turbulentsi veidi soodsamal positsioonil. Ja teiseks, poliitiline tsükkel kulmineerub meil nüüd ja arusaadavalt ei soovi ametisolev valitsus makse tõsta või sellest rääkida ja tarbijate tuju rikkuda. Nii et tarbijad on ikka väga rõõmsad.
Aga paradoksaalselt ei tõsta uus valitsus võib-olla samuti laial määral makse, sest meie eelarvetulud kasvavad üsna kiiresti ja eelarve puudujääk on väike, nii et pole põhjust seda teha.
Aga võib-olla vajab riigikaitse enam raha?
Kaitsekulutused on juba sel aastal 3,2 protsenti SKP-st ja me tegime seda ilma suurema maksutõusuta. Jah, see võib minna nelja protsendi peale, aga see oleks ainult 0,8 protsenti lisa ja selleks ei ole vaja suurt maksutõusu. Nagu Eestiski ilmselt – poliitikud ütlevad, et see on kaitsekulude tõstmise pärast, aga see ei ole tegelikult.
See on osa sellest.
Jah, see on osa sellest, aga mitte võib-olla suurim osa. See on suurem probleem, sest avalik sektor kasvab. Leedul ilmselt seisab see ees pärast 2026. aastat, mil meie pensioniea tõus peatub ja meil läheb vaja rohkem raha pensionideks ja tervishoiusüsteemile ja teisteks kuludeks. Nii et, jah, lugu ei ole läbi, aga meil ei ole praegu hädavajadust makse tõsta ja see on suur eelis ja sellepärast me prognoosimegi, et järgmisel aastal Leedu jätkab Eestile järele jõudmist.
Vastates olulisele küsimusele Baltikumi meistrivõistlustel, siis kes on praegu rikkam ja elab paremini, kas keskmine leedulane või keskmine eestlane ja millise näitaja te seejuures välja tooksite?
Mina pooldan rohkem nominaalseid numbreid ja ma ütleksin, et eestlased on endiselt rikkamad, aga me oleme järele jõudmas. Rääkides aga ostujõust, kui palju me saame osta, eriti kui käia vahel Poolas, siis on leedulaste ostujõud juba kõrgem. Nii et jah, see sõltub sellest, milline näitaja aluseks võtta. Mina võtan nominaalse numbri ja tunnistan, et Eesti on endiselt ees, aga me oleme järele võtmas.
Ja meil on olnud järsemad ameerika mäed, sest meil oli suurem väljaränne, kõrgem töötus, kõrgem defitsiit, kõrgem võlatase ja nüüd me justkui põrkame tagasi. Üks huvitav statistika on ka see, et paljud inimesed, kes emigreerusid isegi juba kümnendeid tagasi, on hakanud Leedusse tagasi tulema ja nad aitavad samuti kaasa meie majanduskasvule.
Nii et me oleme sellises tagasipõrke perioodis. Nii et Eesti peab ka hakkama kasvama, vastasel juhul saame me kahe-kolme-nelja aasta pärast teid kätte ka nominaalsetes näitajates.
Eestlastel on ikka tavaliselt hea meel, kui leedulastel läheb hästi. Kas on midagi, mida me saaksime teha, et koos tugevamaks saada?
Jah, muidugi on ja mida me ka teeme koos. Me peame minimeerima geopoliitilisi riske – mitte kartma liiga palju ja samal ajal peame me valmistuma. See on nagu ladinakeelne ütlemine, et kes sõda ei taha, peab selleks valmistuma. Nii et see on see, mida me peame tegema.
Ja ühtlasi peame reklaamima oma piirkonda kui konkurentsivõimelist piirkonda, kõrgtehnoloogilist piirkonda, mida me ka oleme üha enam, ja tegema koostööd, sest paljud investorid käsitlevad meie piirkonda ühe piirkonanna. Nii et me istume samas paadis, lihtsalt mõnel aastal läheb Eestil veidi paremini, teisel aastal Leedul, vahel võib-olla ka Lätil – ma nimetan Lätit uinuvaks kaunitariks, nemad on vahepeal, aga me peame koos edasi liikuma.
Toimetaja: Merili Nael